Soome võib oma pandakarud Hiinale tagasi anda – miks see nii on?

Soome maa- ja metsamajanduse minister Antti Kurvinen teatas eilse kolmapäeva, 25. jaanuari pärastlõunal sotsiaalmeedias, et lisaeelarve ettepanek Ähtäri pandade ülalpidamise rahastamiseks on tagasi võetud.

Kurvinen andis teada, et rendile võetud pandade Soomes hoidmise jätkamist hakkab arutama eraldi töögrupp. Ähtäri loomaaia leping pandade kohta kehtib veel kümme aastat.

Viie miljoni euro eraldamise soov pandadele oli tekitanud juba poliitilise kära.

Põllumajandus- ja metsandusministeerium ning rahandusministeerium otsustasid kolmapäeval korraldada Ähtäris ühise pressikonverentsi pandade olukorrast.

Ähtäri loomaaed vajab raha, sest on olnud raskusi Hiinale pandade iga-aastase renditasu ehk nn paljunemislaenu maksmisega.

Koroonaperiood on muutnud äri keeruliseks. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi büroo juhataja Jaana Husu-Kallio sõnul pole ka pandasid piisavalt hästi turundatud.

Rahandusministeeriumi büroo juhataja Juha Majaneni sõnul on rahandusministeeriumi ametlikul seisukohal olnud põhiline lähtekoht, et pandasid taheti mõni aeg tagasi Soome tuua ning pandade elutingimustega seoses on võetud kohustus.

Majaneni sõnul ollakse nüüdseks olukorras, kus kulud on liiga suured.

Praegu on olukord selline, et pandade hooldus on kindlustatud, et vajadusel saaks alustada aruteluga, milline on pandade tulevik Soomes.

Riik ei saa ametkondade hinnangul vastutusest taganeda, kui Ähtäri ei suuda tagada pandade heaolu. Hiina ei sõlmi pandadele lepinguid üksikute ettevõtetega, vaid lepingud sõlmitakse alati riigiga.

Majaneni sõnul ei saa pandade tulevikku hinnata ainult eelarve seisukohalt, vaid seal on kaubanduspoliitika ja Ähtäri omavalitsusega seotud aspekte.

Pandade tagastamine on samuti üks võimalus, kuid Majanen ütles, et ka see poleks odav lahendus.

Kui saadakse aimu, kui palju riigiasutustel pandade ülalpidamine maksma läheb, ja kaardistatakse kaubanduspoliitilised perspektiivid, võib otsustajatel olla raske põhjendada, miks pandad on Soomes vajalikud.

Majaneni sõnul pole pandasid varem eriti õnnestunud Hiinasse tagasi saata.

Pandad on nagu suursaadikud. Pole teada, kuidas suhtuvad erinevad Hiina ettevõtted sellesse, et Soome pandadest loobub, täpsustab Husu-Kallio kaubanduspoliitilist perspektiivi.

Majaneni sõnul tuleb pandade tuleviku üle arutelu kiirendada ja pandade korralikud tingimused muul viisil kindlustada.

Ähtäri loomaaiast oleme kuulnud, et pandade hooldamisega seotud tegevused viiakse peaaegu täielikult linnale kuuluvalt Eläinpuisto Oy-lt üle uude sihtasutusse, mis hakkaks tegutsema Eläinpuisto Oy tegevusest eraldi, ütles Husu-Kallio.

Eesmärk on, et sihtasutuse kaudu ei ole riik ainus toetaja, vaid raha tuleks ka teistelt osapooltelt. „Ma isiklikult loodan, et need on Soome ettevõtted, kes teevad äri Hiinaga,” ütles Husu-Kallio. Ta on olnud pandaprojektiga seotud olnud algusest peale.

Minu lootus on olnud, et Ähtäri muudab tegevuse kasumlikuks. Sihtasutuse asutamine, selle kapitali kogumine ja juhtimine nõuavad aega, lisas Husu-Kallio.

Kommentaarid
(Külastatud 1,284 korda, 1 külastust täna)