Soome peaminister Sanna Marin osaleb täna teisipäeval, 17. jaanuaril Šveitsis Davosi majandusfoorumi WEF aastakoosolekul.

Peaminister osales üritusel, kus teda intervjueeriti seoses hetke rahvusvahelise olukorra ja tema ametiajaga peaministrina, vahendab Iltalehti.

Marinit intervjueeris USA ajakirjanik Fareed Zakaria. Räägiti muu hulgas Marini peaministriametist ja Venemaa agressioonisõjast.

Zakaria küsis, kas Marin usub, et Venemaa poleks Ukrainat rünnanud, kui Ukraina oleks olnud NATO liige. Olen selles kindel, vastas Marin.

Kui EL-i ja selle liitlaste poolt oleks 2014. aastal Ukrainas toimunud Krimmi annekteerimisele olnud Marini sõnul jõulisem reaktsioon, võinuks asjad olla teisiti.

On arutatud, et sõjad lõpevad sageli pigem rahuläbirääkimiste kui ühe poole täieliku võiduga. Millal peaks Ukraina alustama rahuläbirääkimisi?

Ukraina otsustab, vastas Marin.  Peaksime neid lihtsalt toetama. Nad vajavad toetust ja kaitsevarustust, loetles Marin muid toetusmeetmeid.

Marin ei osanud hinnata, millal Ukraina sõda lõppeb, kuid kõige tähtsam on, et see lõppeks Ukraina võiduga.

Kui Venemaa sõja võidab, tuleb Marini sõnul sarnaseid tegusid aastakümneid. Kõigile tuleb selgeks teha, et teise riigi, sealhulgas Krimmi poolsaare ründamisest pole kasu.

Marini sõnul on NATO-l liikmesriikide vastuvõtmisel omad reeglid, kuid on paslik küsida, kas Ukraina peaks juba NATO liige olema.

Tahame saada NATO liikmeks, sest me ei taha enam kunagi Soomes sõtta sattuda, ütles Marin.

Endiselt oodatakse Türgilt ja Ungarilt Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimist. Marini sõnul on Soome jaoks väga oluline, et Soome ja Rootsi NATO liikmelisus ratifitseeritaks samal ajal.

Soome praeguste suhete kohta Venemaaga nendib Marin, et Soomel on geopoliitilistel põhjustel Venemaaga juba toimivad suhted.

Kuna Soome ei ole NATO liige, on see mõjutanud ka toimivaid suhteid Venemaaga. Soome peab aga nüüd koostööd otsima mujalt, sest olukord on muutunud ja endist suhet Venemaaga ei saa enam usaldada.

Marini sõnul tuleks uute tehnoloogiate üle arutleda, sest nende abiga peetakse tulevasi sõdu ja konflikte. Arutelu peab toimuma rahvusvaheliselt. Demokraatiad peavad uute tehnoloogiatega kauplemisel koostööd tegema.

Kui me sõltume autoritaarsetest riikidest, siis on meie autonoomia ja majandus ohus, nentis Marin.

Reporter juhtis tähelepanu, et rohelist energiat pole praegu piisavalt, mida kasutada. Saksamaa on võtnud kasutusele kivisöe. Kuidas on lood Soomega, kui kohene rohepööre pole võimalik?

Muidugi ei saa me aastaga rohepööret teha, ütles Marin. Me ei saa tervet oma energiasüsteemi ühe või kahe aastaga muuta. Kuid kõik uued investeeringud peaksid minema roheenergiasse, ütles Marin.

Fossiilseid energiaallikaid, näiteks kivisütt ostetakse Marini sõnul hetkel mujalt kui Venemaalt.

Zakaria juhtis tähelepanu, et Marin on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu noore naispeaministrina. Kas ta usub, et on tulevasi naisjuhte mõjutanud ja neile õppetunni andnud?

Marini sõnul on suurem osa tema ametiajast peaministrina kulunud kriiside lahendamisele. Minu sugu või vanus pole nii palju mõjutanud, ütles Marin ja tõi välja, et viimaste aastate kriisidega on tulnud silmitsi seista kõigil, ka temal endal. Sooline võrdõiguslikkus on Soomes alati oluline olnud, lisas Marin.

Soome endine peaminister Alexander Stubb küsis publiku hulgast, kuidas on Marin vaimselt raske tööga hakkama saanud. Stubb arvas, et Marin on väga hästi hakkama saanud. Stubb alustas oma küsimust praeguse nõudliku poliitilise kliima tutvustamisega.

Mulle ei meeldi selline poliitiline õhkkond, kus keskendutakse üksikisikutele, mitte otsustele endile. Mulle meeldib poliitika, sest ma tahan maailma paremaks muuta, ütles Marin.

Meedia keskendub Marini arvates liiga palju üksikisikutele ja nende omadustele. Ta ei pea seda nii oluliseks, kui meedia arvab.

Magan hästi, isegi kui meedia tõttu on kriise või isiklikke turbulentse, rääkis Marin.

Marin esineb Davosis kõrgetasemelises paneelis Venemaa agressioonisõjast ja olukorrast Euroopas koos Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga. Marin on kohal ka üritusel, kus publikuks on ärimaailma esindajad. Lisaks kohtub peaminister riikide poliitiliste juhtide ja ärijuhtidega.

Peaminister osales Davosi majandusfoorumil viimati 2020. aastal.

Tänavu osalevad Davosis ka välisminister Pekka Haavisto, arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari ning transpordi- ja sideminister Timo Harakka.

Iga-aastane mitmepäevane Davosi majandusfoorum toob kokku riikide, ettevõtete ja kodanikuühiskonna juhid ja mõjutajad. Arutletakse maailma olukorra üle ja otsitakse ühiseid lahendusi aktuaalsetele probleemidele.

Tänavuse foorumi teema on „Koostöö killustunud maailmas”, mis kirjeldab rahvusvahelises majanduses ja poliitikas valitsevaid tingimusi.

Koroonaviiruse pandeemia ja Venemaa agressioonisõda on suurendanud rahvusvahelist ebakindlust. Majanduskasv on maailma suurimates majandustes raugemas ja inflatsioon kiireneb jõudsalt kogu maailmas. Rahvusvahelised pinged on kasvanud samal ajal, kui äge energiakriis suurendab vajadust koostöö järele kliimamuutuste vastu võitlemisel.