Välisminister Pekka Haavisto sõnul on Soome ja Rootsi julgeoleku seisukohalt valik number üks endiselt see, et riigid pürgivad samaaegselt NATO-sse.
Küll aga nentis Haavisto Yle hommikusaates antud intervjuus, et Soomel võib tekkida vajadus kaaluda NATO liikmestaatuse taotlemist Rootsiga samal ajal, kui Rootsi taotlus pikemaks ajaks takerdub.
Samas on Haavisto sõnul veel vara selles küsimuses seisukohta võtta.
Rootsis on viimastel nädalatel toimunud ulatuslikud Türgi-vastased meeleavaldused, mis on kahe riigi suhteid pingestanud. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles esmaspäeva õhtul, et Rootsi ei peaks ootama, et Türgi toetaks riigi NATO liikmelisust.
Haavisto sõnul on Rootsi protestidest saanud selge takistus Soome ja Rootsi NATO taotlustele.
„Need protestijad mängivad Soome ja Rootsi julgeolekuga,” nentis Haavisto.
Haavisto sõnul on meeleavaldajate eesmärk Türgit provotseerida ning kodanike ja poliitikute arvamusi mõjutada. Türgis ollakse protestidest „šokeeritud ja ärritunud” ning need lükkavad edasi Türgi valmisolekut läbirääkimisteks, nendib Haavisto.
Haavisto sõnul lükkub Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine edasi vähemalt Türgi valimisteni ehk mai keskpaigani. Haavisto sõnul püüavad Soome, Rootsi ja Türgi varakevadel kokku leppida uue kolmepoolse kohtumise, kus olukorrale antakse hinnang.
Haavisto ütles teisipäeval uudisteagentuurile Reuters, et Soome, Rootsi ja Türgi läbirääkimistel tuleb ilmselt mõnenädalane paus.
