Vene ühiskond ei paista olevat valmis Ukraina sõda peatama, ütles Soome Riigikaitse kõrgkooli Venemaa grupi juht Simo Pesu MTV uudistele. Vastupidi, tohutud meeste kaotused võivad isegi suurendada venelaste toetust sõjale.
Eri arvamusküsitluste põhjal tundub, et paljudel venelastel pole üldiselt sõja kohta midagi öelda ja teema pole isegi huvitav. Mõned toetavad ka sõda, rääkis Pesu.
Venemaa sõja tegelik toetus jääb aga saladuseks, kuna selle avalik kritiseerimine on seadusega keelatud.
Kui vaadata tervikut, et sõtta tuleb inimesi sundida, siis see pole kindlasti väga populaarne, eriti kuna sõda ei lähe eriti hästi ja toodab kaotusi. Sõda puudutab üha rohkem peresid, ütles Pesu.
Simo Pesu märgib samas, et Venemaa on tohutu riik ja seetõttu on tal võimalik sõda pidada viisil, kus sadu tuhandeid sõdureid saadetakse rindele hoolimata suurtest kaotustest.
See ei murra ühiskonda hetkeks, aga pikemas perspektiivis kindlasti, sest sõda läheb halvasti. Selle kohta pole midagi head öelda ja poliitiline eliit on kindlasti surve all jõuda mingisugusesse olukorda, mis oleks vastuvõetav.
Venemaal pole võidukaks sõjaks tegelikke tingimusi, välja arvatud väga pikas perspektiivis, ja nii nad näivad arvavat. Inimesed peavad erinevaid nippe välja mõtlema, rääkis Pesu. Tema sõnul viitab Venemaa käitumine sellele, et riik valmistub pikaks sõjaks.
Pesu hinnangul võib Venemaa tulevikus laiemalt toetuda ajateenijate kasutamisele rindel, kuigi esialgu on ajateenijate sõtta saatmist välditud ja reservväelasi mobilisatsiooniga välja kutsutud.
Nad andsid aastavahetusel märku, et kavatsevad veel pikalt sõdida ning laiendavad relvajõude. Kuidas see juhtub, on teine lugu, kuid sõnum on see, et venelased ütlevad, et nad on sõjas veel kaua.
Venemaa pidevad rünnakud Ukraina infrastruktuuri, eriti energiataristu vastu viitavad samuti süstemaatilisele tegutsemisele, kuigi sõda tundub kohati kaootiline.
Kas selline tegevus murrab ukrainlaste võitlustahte, on Pesu sõnul väga kaheldav. Relvajõudude operatiivvõimet see otseselt ei mõjuta, kuid sellise tegevuse jätkamine pika aja jooksul on halb asi, sest ukrainlastel tuleb õhutõrjesse ja remonti panna palju ressursse.
Sõja venides ja kaotuste kuhjudes kogeb üha rohkem vene perekondi rindele saadetud sugulase surma. Pesu juhib tähelepanu, et suur hukkunute arv võib olla ka kütuseks sõja jätkumisele.
Detsembris esitas Ukraina väite, et Venemaa on pea aasta kestnud sõjas kaotanud juba ligi 100 000 sõdurit. Võib juhtuda, et pikemas perspektiivis hakatakse sõda pooldama. Tekib küsimus, et kui me oleme juba nii kaugele läinud, siis miks mitte jätkata sõda? Nenditakse, et tuleb jätkata, sest nii paljud on juba hukkunud.
Venemaa viimastel päevadel kantud kaotused on tekitanud segadust näiteks sõjablogijate seas. Ukraina andis löögi Donetski oblastis asuvale kutsekoolile, mis oli muudetud Venemaa baasiks.
Ukraina hinnangul olid tolle rünnakuga tekitatud kaotused koguni sajad Vene sõdurid. Venemaa enda andmetel hukkus Ukraina idaosas Makijivka linnas uusaastaöö rünnakus sõjaväekasarmule 89 venelast.
Vene võimud on pannud hukkumise sõdurite enda süüks, kuna nad kasutasid mobiiltelefone. Simo Pesu nendib, et Venemaa juhtimiskultuuris näib riigi juht Vladimir Putin olevat eksimatu, kuid ekslikud on need, kes juhi korraldusi täidavad. Nende vigadega tegeletakse, kuid juhti ja tema otsuseid ei kritiseerita.
Kriitika, mis sotsiaalmeedias üles kerkib, on peamiselt see, et sõditakse halvasti, aga sõda ise pole probleem. Põhjuseks on asjaolu, et kui tavainimesed sõda kritiseerivad, siis sellel on õiguslikud tagajärjed. Sõjaväelaste vead tuuakse välja, et juhil oleks võimalus neid parandada. See toimub viisil nagu käitub vene ühiskond.
