Rootsi valitsus astub samme tsiviilajateenistuse taaskäivitamiseks, et tugevdada oma kaitsevõimet pärast Venemaa sõda Ukraina vastu.

Mais koos naaberriigi Soomega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga liitumist taotlenud Põhjamaa suurendab ka nende inimeste arvu, kes kutsutakse ajateenistusse pärast 2017. aasta otsust taaselustada ajateenistus. Rootsi on lubanud suurendada sõjalisi kulutusi 2 protsendini oma sisemajanduse koguproduktist ning seab eesmärgiks ajateenijate arvu peaaegu kahekordistada 10 000-ni järgmiseks kümnendiks, vahendab Bloomberg.

Nüüd palub valitsus Rootsi värbamisagentuuril valmistada ette väljaõpe inimestele, kes kutsutakse sõjalise konflikti korral abiteenistusse, ütles peaminister Ulf Kristersson täna esmaspäeval, 9. jaanuaril pressikonverentsil. Plaani eesmärk on tugevdada tsiviilkaitset, pakkudes samal ajal võimalust ajateenijatele, kes ei soovi läbida sõjalist väljaõpet.

„Ukrainast saadud kogemused annavad väga selge pildi, kuna hädaabiteenistused seisavad oma töös tsiviilelanike kaitsmisel silmitsi tõsise survega,” ütles tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin pressikonverentsil. „Julgeolekuolukorda arvestades on tegemist kiireloomulise meetmega totaalkaitse võimekuse tugevdamiseks.”