Väidetavalt otsustasid just tankid esimese maailmasõja saatuse pärast neli aastat kestnud ummikseisu ja olid asendamatud kogu teise ilmasõja ajal. Ometi on pärast Venemaa esialgset sissetungi Ukraina sõja üks üllatavaid jooni see, et see pole olnud dramaatiliste manöövritega sõda, vaid pigem tagasihoidlikult vahelduvad rinded.
Kuna aga venelased üritavad oma positsioone kindlustada, ja ette valmistada uut rünnakut, on Kiiev surve all korraldada sel kevadel läbimurre. Kuna NATO ei soovi Ukrainat lahinglennukitega aidata, peitub vastus praegu tugevalt soomustatud tankis – mida lõpuks on Lääs valmis pakkuma, vahendab Guardian.
Suurbritannia saadab 14 Challenger 2 tankist koosneva eskadrilli ja Poola soovib saata veel 14 Saksamaal valmistatud tanki Leopard 2, kui Berliin (nagu üha tõenäolisem näib) loa annab. See on algus, kuid Ukraina jõulueelsest nõudmisest on puudu 300 tanki ja vähemalt 600 lahingumasinat (millest umbes 90 on kavas saata).
Ainult tankidel on „kaitse, liikuvus ja tulejõud, et säilitada hoog isegi siis, kui nad on tugevalt vastase jõududega kontaktis”, ütles Rusi mõttekoja maasõja ekspert Nick Reynolds. Küsimus on aga selles, milline number annab Kiievile võimaluse alustada oma rünnakut.
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) eksperdid ütlesid eelmisel nädalal, et nende arvates on vastus „umbes 100″, mida üldiselt toetab Ühendkuningriigi endine sõjaväeluure ülem Phil Osborn, kuigi see sõltub väljaõppest ja heast varuosadega varustamisest ja millised on Ukraina lahinguplaanid 2023. aasta kevadeks.
Tõenäoliselt on sõjaplaanid maksimalistlikud, kooskõlas juhtide avalike avaldustega, mis nõuavad sissetungivate venelaste väljasaatmist oma territooriumilt, et kinnitada uuesti 2014. aasta eelsed piirid, sealhulgas kogu idapoolse Donbassi ja Krimmi tagasisaamine lõunas.
Ukraina on pärast Venemaa sissetungi mullu veebruaris piisavalt rängalt kannatanud, sealhulgas hukkus vähemalt 7000 tsiviilisikut. Meeleheitlik on leida viis vaenutegevuse lõpetamiseks tingimustel, mis ei loovuta territoriaalset võitu Kremlile, kes praegu hõivab kuuendikku või enamat sellest maast – ja peab tegutsema enne, kui Lääne toetajate kannatus ja nende laskemoonavarud otsa saavad. .
Selge on vaid see, et Ühendkuningriigi 14 Challenger 2 annetusest ei piisa ja isegi kui Suurbritannia sooviks oma 227-st tankist koosnevast varust rohkem anda, ei suudetaks pakkuda midagi sellist nagu on nõutav maht. Siin tulebki mängu Saksamaal toodetud Leopard 2, mis on saadaval suuremas mahus üle Euroopa ja mis on võimekam kui nõukogude-aegsed tankid, mis Ukrainal praegu on.
IISS-i andmetel on 13 NATO riigil käes veidi üle 2300 Leopard 2 tanki, kuigi vähemalt 300 on laos ja paljud teised on halvas seisukorras (eelmisel suvel peeti Hispaania tanke liiga halvaks, et neid saaks saata).
Sellegipoolest on neid piisavalt, et jõuda 100-ni, kui veel mitu riiki osalevad – arvatakse, et Soome on nõus, kuid sellest iseenesest ei piisa –, kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz teeb lõpliku otsuse lubada neid välja viia.
Teise maailmasõja ajalugu rõhub raskelt Saksamaad. Kuid kantsler Scholzi koalitsioonipartnerid, rohelised ja liberaalne FDP on andnud märku, et toetavad sellist sammu. Kantsler ise on lubanud tarnida 40 Marderi lahingumasinat, mis tähendab, et Leopardide kasutuselevõtt on vaid üks samm edasi.
IISS-i eksperdid ütlevad, et Ukraina sõduritel võib kuluda kolm kuni kuus nädalat, et saavutada Leopard 2 kasutamise põhioskus (see on sarnane Challenger 2 puhul). Siiski saab tõeliseks proovikiviks see, kas Kiiev töötab välja plaani tankide tõhusaks kasutamiseks koos suurtükiväega, tee puhastamiseks, ja kasutab jalaväge soomukite kaitsmiseks ja vastase kindlustatud positsioonide puhastamiseks.
USA väejuht, kindral Mark Milley kuulutas välja keeruka väljaõppeprogrammi umbes 500 Ukraina sõdurile, mida sõjaväes tuntakse nimetusega „kombineeritud relvastus”. Ta arvas, et sellise programmi jõustumiseks kulub „viis, kuus, seitse, kaheksa nädalat”, mis annab ehk aimu, mis on tulemas ja millal.
