Ukraina president Volodõmõr Zelenski survel kavandatakse ÜRO-s Venemaa juhtkonna vastu Nürnbergi-stiilis tribunali.

ÜRO peakorteris New Yorgis on ringlemas resolutsiooni eelnõu Nürnbergi stiilis tribunali loomiseks, mis võtaks Venemaa juhtkonna vastutusele Ukrainas toimunud agressioonikuritegude eest, kuna on märke, et USA vastuseis ettepanekule võib Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski lobitöö tulemusel leeveneda, vahendab Guardian.

USA ülemaailmse kriminaalõiguse suursaadik Beth Van Schaack ütles sel nädalal: „President Zelenski jaoks on see oluline. See on midagi, mida Ukraina tahab, ja ma arvan, et sellel on palju kaalu. Küsimus on selles, kas neil on üldkogul vajalik toetus?”

Ta lisas: „Seni on kõik [peaassamblee] Ukrainat käsitlevad resolutsioonid toetuse saanud. Numbrid on olnud päris tugevad.”

Rahvusvaheline kriminaalkohus on juba alustanud sõjakuritegude uurimist Ukrainas, kuid Ukraina juhtkond väidab, et Rahvusvaheline kriminaalkohus on takistatud sellega, et kuigi ta võib kohut mõista üksikutes sõjakuritegudes süüdistatavate üle, ei saa ta Kremli juhtkonda süüdistada laiema agressioonikuriteo eest, kuna Venemaa ei ole vastavale põhikirjale alla kirjutanud.

Van Schaack ütles Londonis Liibüa õigusemõistmise advokaatide üritusel, et USA ei võtnud tribunali suhtes kindlat seisukohta. Siiski arvas ta, et sõjakuritegudes süüdistatud venelaste asja tagaselja arutamine on kasulik, kui neid välja ei anta.

Ta ütles, et on võimalik, et USA võib luureteabe salastatuse kaotada, et aidata paljastada need, kes vastutavad sõja ettevalmistamise ja läbiviimise eest, mis tema sõnul on selgelt toimunud ÜRO põhikirja rikkudes.

Van Schaacki sõnavõtud viitavad sellele, et Bideni administratsiooni võtmeisikud on nüüd avatumad eritribunali loomisele, mis keskenduks Venemaa juhtkonna rollile Ukrainasse sissetungi juhtimisel. „Me vaatame kõiki aspekte ja kindlasti toetame mõningate vahemeetmete rakendamist, eriti tõendite säilitamise osas,” ütles ta.

Van Schaack ütles, et kaalumisel on kaks võimalust. Esimene on kahepoolne leping Ukraina ja ÜRO vahel, mida „peaassamblee on teatud mõttes toetanud, tuues kogu rahvusvahelise üldsuse poliitilise toetuse ja moodustades eraldiseisva tribunali”.

Teine võimalus on tema sõnul Ukraina asutatud siseriiklik kohus, millele EL või Euroopa Nõukogu lisab rahvusvahelise elemendi, mis võib olla kinnitatud ÜRO peaassamblee hääletusega.

Mõlemal juhul oleks visioon mõista kohut agressioonikuritegude üle. „See oleks piiratud arv süüdistatavaid, tõenäoliselt kõrgeim poliitiline juhtkond ja võib-olla ka mõned sõjalised tipptegijad,” ütles ta.

Ukraina diplomaatilise lobitöö läbimurdena toetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal esimest korda tribunali. Sellel on juba tugev Prantsusmaa, Baltikumi ja Hollandi toetus, kuid USA ja Ühendkuningriigi seisukoht on olnud vähem selge.

Plaani vastased kardavad, et see samm lõhestab diplomaatiat, kahandab Rahvusvahelise kriminaalkohtu staatust või katkestab selle töö ja takistab praegust Venemaa juhtkonda rahulepinguni jõudmast. Samuti tekitab muret see, et riigipead ja välisministrid võivad rahvusvahelise õiguse alusel nõuda puutumatust süüdistuse esitamise suhtes siseriiklikes kohtutes.

Ukraina esimene leedi Olena Zelenska tutvustas eelmisel kolmapäeval erikohtu loomist Briti parlamendiliikmetele, kutsudes Suurbritanniat üles tunnistama, et tribunal täiendab Rahvusvahelise kriminaalkohtu tööd. Kuid Ühendkuningriigi peaprokurör Victoria Prentis, kes kirjeldas Briti rolli Ukraina prokuröride abistamisel, ei viidanud agressioonikuriteole. G7 justiitsministrite kohtumisel sel teemal vaikiti.

Esimesena tegi eritribunali moodustamise ettepaneku Briti kuningakoja nõunik Philippe Sands, kes sai Briti endise peaministri Gordon Browni toetuse. Sands väidab, et „ainsad tõeliselt vastutavad inimesed on juhid ja agressioonikuritegu on ainus viis kõrgeima juhtkonnani jõudmiseks. Kuritegude kuritegu on agressiooni kuritegu.” Ta ütles, et tajus, et viimastel nädalatel on suurriigid selles küsimuses edasi liikunud.

ÜRO peaassamblee hääletas 14. novembril 94 poolthäälega 14 vastu, 73 jäid erapooletuks, toetades põhimõtet, et Venemaa peab maksma reparatsioone, ning leppis kokku luua Haagis nõuete register, kus töötavad ÜRO prokurörid, et koostada hüvitisnõudeid riigi ja üksikisikute vastu.

Van Schaack ütles, et on olemas võimalus, et Venemaa sõjakuritegude juhtumid võetakse „tagaselja” arutusele, öeldes, et Ukraina kohtusüsteem võimaldab seda.

„Tagaseljamenetluses pole iseenesest midagi halba, kui need vastavad nõuetekohastele menetlusstandarditele. Kas need rahuldavad pooli? Ilmselt mitte. Kuid nad pakuvad ohvritele tunnistuste andmiseks foorumi,” ütles ta.

„Need annavad võimaluse koguda tõendeid ajaloolise dokumendi loomiseks ja kui need isikud võetakse vahi alla, on neil õigus asja uuesti läbivaatamisele, mis võib seejärel käivitada protsessi, mis on tõeliselt võistlev. Nii et ma näen kohtuasjade algatamise eeliseid, kuigi pole kindel, et süüalused vastutusele võetakse,” rääkis Van Schaack.

Ukraina soovib, et uus tribunal alustab tööd hiljemalt 2023. aasta septembris, kuna usub, et selleks ajaks on ta kogunud kokku vähemalt 26 000 sõjakuritegu, mille tagajärjel hukkus 7500 tsiviilisikut, sealhulgas 400 last.