Ukraina president Volodõmõr Zelenski suhtles eile pühapäeval, 11. detsembril telefoni teel nii USA, Prantsuse kui Türgi riigijuhtidega, mida peetakse erakordseks. Seda peetakse märgiks, et Zelenski otsib pikale veninud sõjale diplomaatilist lahendust, aga see ei pruugi olla niisama lihtne.

USA seab prioriteediks Ukraina õhukaitse tugevdamise, ütles president Joe Biden pühapäeval oma Ukraina kolleegile, kui president Zelenski suurendas jõupingutusi rahvusvahelise abi tagamiseks seoses Venemaa sissetungiga, mis kestab juba 10. kuud, vahendab Reuters.

Ägedad lahingud riigi ida- ja lõunaosas jätkuvad lakkamatult, samal ajal kui droonide ja rakettide rünnakud olulisele energiataristule, eelkõige Musta mere sadamalinnas Odessas viisid paljud ukrainlased külma ja pimedusse.

Rahukõnelusi ei peeta ja lõppu ei paista pärast Teist maailmasõda Euroopa ohvriterohkeimas konfliktis, mida Moskva kirjeldab kui „sõjalist erioperatsiooni” ning Ukraina ja tema liitlased nimetavad provotseerimata sissetungiks.

„Teeme pidevalt koostööd partneritega,” ütles Zelenski pärast vestlust Bideni ning Prantsusmaa ja Türgi juhtidega, lisades, et ootab käesoleval nädalal „olulisi tulemusi” mitmetelt rahvusvahelistelt sündmustelt, mis puudutavad Ukraina olukorda.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz peab täna esmaspäeval veebikohtumise G7 liidrite ja Euroopa Liidu välisministritega, et leppida kokku edasistes sanktsioonides Venemaale ja Iraanile ning täiendavates abi- või relvatarnetes Ukrainale.

Kuigi Zelenski on pärast Venemaa vägede sissetungi veebruari lõpus pidanud arvukalt kõnelusi Bideni, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Türgi presidendi Tayyip Erdoğaniga, ei ole arutelude toimumine ühel päeval just tavaline sündmus.

Zelenski ütles, et tänas Bidenit „enneolematu kaitse- ja rahalise” abi eest, mida USA on osutanud, ning rääkis USA presidendiga Ukraina vajadusest elanikkonna kaitsmiseks tõhusate õhutõrjesüsteemidega.

Biden „kinnitas USA kohustust jätkata Ukrainale julgeoleku-, majandus- ja humanitaarabi andmist, Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude ja julmuste eest ning Venemaale agressiooni kulukaks muutmist”, teatas Valge Maja.

USA rahandusminister Janet Yellen ütles CBS-i saates „60 minutit”, et Washingtoni toetus Ukraina sõjaväele ja majandusele – rohkem kui 50 miljardit dollarit – jätkub „nii kaua kui vaja” ning kordas, et sõja lõpetamine on Ameerika Ühendriikide jaoks parim asi maailmamajanduse aitamiseks.

Enne seda ütles Zelenski, et pidas Macroniga „väga sisuka” vestluse „kaitse, energeetika, majanduse ja diplomaatia teemadel”, mis kestis üle tunni, ning „väga konkreetsed” kõnelused Erdoğaniga Ukraina teraviljaekspordi tagamise teemal.

Sõja alguskuudel rahukõnelustel vahendajana tegutsenud Türgi töötas koos ÜRO-ga ka teraviljatehingus, mis avas juulis pärast kuus kuud kestnud de facto Venemaa blokaadi Ukraina sadamad ekspordiks.

Erdoğani büroo teatas, et Türgi liidril oli pühapäeval jutuajamine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, milles ta kutsus üles konflikti kiiresti lõpetama.

Putin ütles eelmisel nädalal, et Moskva peaaegu täielik usalduse kaotus Lääne suhtes muudab võimaliku lahenduse Ukraina üle palju raskemini saavutatavaks, ning hoiatas pikaleveniva sõja eest.

Moskva ei näita mingeid märke, et oleks valmis austama Ukraina suveräänsust ja sõjaeelseid piire, öeldes, et neli piirkonda, mille ta väidetavalt septembris Ukrainas annekteeris, on „igavene osa” Venemaast. Kiievi valitsus on välistanud igasuguse maa loovutamise Venemaale vastutasuks rahu eest.

Kohapeal Ukrainas on kogu idarinde joont pidevalt tulistatud ja toimuvad rasked lahingud.

Vene väed jätkasid katseid läbi murda Ukraina kaitsest, tankide ja suurtükitulega 26 asulas Avdiivka ja Bahmuti lähedal, teatas Ukraina relvajõudude peastaap pühapäevaõhtuses ülevaates.

Venemaa poolt okupeeritud Luhanski oblasti kuberner eksiilis Serhi Gaidai ütles Ukraina televisioonile, et kohalikud väed ründasid Kadiivka linnas asuvat hotelli, kus asusid Venemaa Wagneri sõjaväegrupeeringu liikmed, tappes paljud neist.

Telegrami kanalitesse postitatud fotodelt oli näha rusudeks vajunud hoonet. „Neil oli seal väike kogunemine, just seal, kus asub Wagneri peakorter,” ütles ta. „Suur hulk seal viibinuid suri.”

Reuters ei suutnud väiteid kontrollida ja Venemaa kaitseministeerium kohe kommentaari ei andnud.

Moskva on sihikule võtnud ka Ukraina energiataristu raketi- ja droonirünnakutega, võttes mõnikord miljonitelt tsiviilelanikelt elektrienergia talvel, mil temperatuur langeb sageli alla nulli.

Vene väed kasutasid Iraanis toodetud droone, et tabada laupäeval Musta mere ääres Odessa sadamas kahte elektrijaama, võttes elektrivoolu umbes 1,5 miljonilt inimeselt – samuti peaaegu kogu sadama ja selle ümbruse taristult.

Zelenski ütles, et muud piirkonnad, kus elektrivarustusega on „väga raske” olukord, hõlmavad pealinna Kiievit ja Kiievi oblastit ning nelja oblastit Ukraina lääneosas ja Dnipropetrovski oblastit riigi keskel.