Ukraina on näidanud, et suudab üllatada ja rünnata kaugele. Ukrainal on droonid, mis võivad jõuda 1000 kilomeetri kaugusele ehk ohus on Venemaa pealinn Moskva.
Hiljuti rünnati Venemaal kahte lennuvälja, mis asuvad rindejoonest sadade kilomeetrite kaugusel, üks neist Rjazanis, kohe Moskva külje all. Plahvatuse täpne põhjus on veel ebaselge, kuid näib, et Ukraina on leidnud võimaluse rünnata lennuväljadel paiknevaid Venemaa sõjalennukeid Tu-95 ja Tu-22M. Alates oktoobrist on Kreml kasutanud neid strateegilisi pommitajaid Ukraina energiataristu hävitamiseks, jättes miljonid talve saabudes soojuse ja elektrita, vahendab Guardian.
Spekuleeritakse, et Kiiev on välja töötanud ründedrooni, mille lennuulatus on vähemalt 1000 kilomeetrit. Eelmise kuu lõpus ütles üks Ukraina sõjaväelane, et relva on juba kasutatud Vene sõjaväe vastu. Kui see on nii, tähendab see, et suur osa Euroopa Venemaast on nüüd Ukraina vägede jaoks käeulatuses. Ja see asümmeetriline eelis, mida Moskva sel aastal nautis – võimalus lasta tiibrakette ohutult välja sügavalt Venemaa enda territooriumilt – on ohus.
„Me ründame seal, kus nad on nõrgad, ja kaitseme seal, kus nad on tugevad,” ütles Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk. Ta kirjeldas Ukraina sõjalist taktikat sisuliselt „oportunistlikuna”. Venemaa seevastu peab tema sõnul kõikehõlmavat „ühesuunalist” sõda Bahmuti linna vallutamiseks Donbassi idaosas, hoolimata Vene sõdurite ja varustuse tohututest kaotustest.
Enamik sõjalisi vaatlejaid eeldab, et sõja rindejooned jäävad järgmistel külmadel kuudel suures osas muutumatuks pärast sügisel toimunud suurejoonelisi Ukraina vasturünnakuid, mille käigus Kiiev vallutas tagasi peaaegu kogu Harkivi oblasti kirdeosa ja vabastas Hersoni linna riigi lõunaosas koos territooriumiga Dnipro jõe paremkaldal. Zagorodnjuk ütles, et enne kevadet võib rünnakuid veelgi toimuda.
Esmaspäevane viimane rünnak näitab Ukraina taktikalist leidlikkust kibedas võitluses Venemaa vastu. Ja Kiievi jätkuvat võimet üllatada. Oktoobri lõpus üllatas Ukraina ootamatult Moskvat, kui ta alustas varahommikul õhu- ja meredroonide rünnakut Krimmi Sevastoopoli sadamale, kus paikneb Venemaa okupeeriv Musta mere laevastik. Väidetavalt olid mitmed Vene fregatid saanud kahjustada, sealhulgas lipulaev Admiral Makarov.
Mereväe analüütikud ütlesid, et nende arvates on Ukraina välja töötanud geniaalse ja surmava meredrooni. Selle komponendid hõlmavad modifitseeritud jet-ski skuutrit ja kaugjuhitavat kaamerat, millel on otsene tagasiside juhtimiskeskusega. Pluss lõhkekehad, mis kinnitatud esiossa. Droonid näisid olevat mänginud rolli ka teises edukas Ukraina rünnakus augustis Krimmis Sakõ lennuväebaasi pihta, kus õhku lasti üheksa Vene sõjalennukit.
Lääne ametnike sõnul ei räägi Kiiev alati oma liitlastele enne teatud tüüpi riskantsete sõjaliste operatsioonide läbiviimist. Nad usuvad, et ukrainlased väldivad sihilikult rünnakute avalikustamist Läänes, kuna seal võidakse üritada veenda neid mitte toime panema, kuna nad on varem olnud surve all teatud rünnakutest loobumiseks. Rünnakud sügaval Venemaa territooriumil on eriti tundlik valdkond.
Bideni administratsioon on teatanud, et on ettevaatlik otsese sõjalise konflikti suhtes Venemaaga ja kardab tuumasõja puhkemist. Kreml ütleb, et on juba sõjas USA ja Läänega – ning peab Ukrainat USA poolt juhitud marionettriigiks. Valge Maja on seni andnud Kiievile peaaegu 20 miljardi dollari eest sõjalist ja julgeolekuabi, kuid on keeldunud tarnimast pikamaa laskemoona, mis võimaldaks Kiievil rünnata Venemaad.
Selle asemel on Volodõmõr Zelenski valitsus kasutanud erioperatsioonideks oma tehnoloogiat. Nende hulka kuulub oktoobris toimunud rünnak Venemaa sillale üle Kertši väina, mis ühendab Venemaad okupeeritud Krimmiga. Ja aprillis lahinguristleja Moskva dramaatiline uppumine, mis viidi läbi kahe Ukraina laevavastase raketiga Neptune. Mõlemad olid alandavad löögid Venemaa prestiižile. Oodata on veelgi üllatusi.
