Soomes parandatakse Ukraina põgenike olukorda seadusemuudatustega

Soomes on ajutist kaitset taotlenud üle 44 000 inimese, kes on põgenenud Venemaa ründesõja eest Ukrainast. Nende lõimumisteenuste tagamiseks muudetakse lõimumisseadust ja vastuvõtuseadust selliselt, et riik saab omavalitsustele ja hoolekandepiirkondadele maksta teenuste korraldamise eest hüvitist. Vastuvõtuseaduse muudatustega täpsustatakse vastuvõtuteenuste lõpp olukordades, kus ajutise kaitse saaja saab omale Soomes püsiva elukoha.

Ukrainast on sõja tõttu Soome põgenenud üle 44 000 ajutise kaitse alusel elamisluba taotlenud inimese. Ajutine kaitse põhineb EL-i direktiivil, mida rakendatakse Soomes Ukraina sõja tõttu esimest korda.

Parlamendis heaks kiidetud valitsuse eelnõu kohaselt muudetakse kahte seadust, et ajutise kaitse saajate teenused oleksid igas olukorras kindlustatud. Muudatused puudutavad lõimumise edendamise ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmise seadust ning inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise seadust.

„Venemaa jõhkra rünnaku jätkudes on selge, et enamik Ukrainast põgenenutest jääb Soome pikemaks ajaks. Seadusemuudatused kindlustavad ajutise kaitse saajate teenused ning tagavad omavalitsustele ja hoolekandepiirkondadele piisava rahastuse teenuste korraldamiseks,“ ütles tööminister Tuula Haatainen.

Omavalitsustele ja hoolekandepiirkondadele toetused

Seni on ajutise kaitse saajad olnud peamiselt vastuvõtuteenustega kaetud, st neil pole olnud oma püsivat elukohta. Alates 2023. aasta kevadest saavad nad püsiva elukoha, kui on Soomes elanud pidevalt vähemalt aasta. Sel juhul saavad nad soovi korral taotleda oma elukoha registreerimist digi- ja rahvastikuteabe ametist. Ajutist kaitset saav isik võib püsiva elukoha saada ka muudel seaduses sätestatud alustel.

Püsiva elukoha saamisega suureneb omavalitsuse, hoolekandepiirkonna ja teiste ametiasutuste roll teenuste korraldamisel. Pärast elamisloa saamist on isikul õigus saada kommunaalteenuseid. Samas ei võimalda kehtiv lõimumise edendamise seadus omavalitsustele ja hoolekandepiirkondadele ajutise kaitse saajate teenuste eest saada riigilt hüvitist.

Pärast seadusemuudatusi saab riigi hüvitist maksta ka omavalitsustele ja hoolekandepiirkondadele ajutise kaitse saajate lõimumist soodustavate teenuste korraldamise eest. Kulud hüvitataks samadel alustel, nagu hüvitatakse näiteks rahvusvahelise kaitse saava isiku teenused.

Muudatused aitavad pakkuvad võrdseid teenuseid

Seadusemuudatuse kohaselt kohaldatakse püsiva elukoha määramise regulatsioone ka ajutise kaitse saajatele, kui isikul on olemas elukoht. Sellega täpsustatakse elukoha määramise pädevust ja muudetakse lõimumisseadust, et kajastada paremini senist praktikat elukoha määramise protsessides.

Eluaseme- ja tugiteenust saavad edaspidi ka laps või noor, kes saabus alaealisena riiki ilma ajutist kaitset saava eestkostjata ja kellel on püsiv elukoht, samuti alaealisena ilma eestkostjata riiki saabunud kvoodipagulane või rahvusvahelist kaitset saav laps või noor.

Muudatused jõustuvad 2023. aasta veebruaris

Seadused jõustuvad 1. märtsil 2023. President kinnitas seaduse 20. detsembril 2022.

Kommentaarid
(Külastatud 269 korda, 1 külastust täna)