Soomes lasti preestriametist lahti naispastor, kes lõi vastutulijat noaga ja röövis 13-aastast last

Pastor on mõistetud süüdi 26 kuriteos. Ta lasti lahti, kui väljaanne Helsingin Sanomat naise tausta uurima hakkas.

Helsingi toomkapiitel on 55-aastase naispastori preestriametist lõplikult vallandanud. Toomkapiitel tegi otsuse lähtuvalt sellest, et pastor on toime pannud mitu rasket kuritegu.

Asja toomkapiitlile esitanud juriidilise hindaja sõnul on pastori rasked kuriteod „tõstatanud küsimuse, kas ta on võimeline tegutsema preestrina kõigis olukordades ja ülesannetes, millega preester kokku puutub, olenemata sellest, kas kas ta on preestri ametis või mitte.”

Distsiplinaarkaristuse saanud preester ei olnud preestri ametis, kuid ta oli preestriks pühitsetud 2002. aastal. Preestri tõotus seoses ordinatsiooniga kohustab preestrit olema kogudusele eeskujuks kogu oma elu jooksul, nii tööl kui ka vabal ajal.

Helsingi toomkapiitel jõudis kolmapäeval järeldusele, et naispastor ei saa oma preestriametis jätkata. Toomkapiitel toetus otsuses kirikuseaduse viiendale peatükile, mille kohaselt võib toomkapiitel preestri ametist lahti lasta, kui preestrile „on kuriteo eest mõistetud selline karistus, mis näitab, et ta ilmselgelt ei sobi preestriks.”

Toomkapiitli otsus jõustus koheselt.

Preestri ametikoha kaotus kriminaalkaristuste tõttu on äärmiselt harvaesinev. Ühestki sarnasest varasemast otsusest ei osatud reedel rääkida Helsingi ja Espoo toomkapiitlis ega kirikunõukogus.

Kuriteod toime pannud preestri ordinatsioon tühistati. See juhtum on olnud toomkapiitlis ettevalmistamisel pikka aega.

Pastori kriminaalne taust jõudis toomkapiitli tähelepanu alla Helsingin Sanomate 2020. aasta suvel avaldatud artikli kaudu. HS edastas toona, et preestrite raskeid kuritegusid pole kiriku toomkapiitlis arutatud.

Artikli kohaselt oli üle 80 protsendi preestrite ja kirikuõpetajate kuritegudest ja süüdimõistvatest kohtuotsustest toomkapiitlites arutamata, kuigi tegusid peaks hindama kiriku distsiplinaarharu.

Helsingin Sanomate uurimises toodi välja kokku 125 kuritegu, mille panid aastatel 2010–2020 toime evangeelse luterliku kiriku preestrid ja õpetajad.

Ka naispastori arvukaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid kajastati Helsingin Sanomate artiklis. Raporti kohaselt oli naispastor preestriks oleku ajal süüdi mõistetud 26 kuriteos.

Kuus kuritegu olid kallaletungid ja üks rünnak raskendavatel asjaoludel. Naine sai kallaletungi eest ühe aasta ja kahe kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse, kuna oli tänaval löönud naist fileerimisnoaga vastu põske.

Pastor oli muu hulgas noaga ähvardades röövinud ühe euro 13-aastaselt lapselt, kes oli teel kooli.

Pärast Helsingin Sanomate uuringut hakkasid toomkapiitli esindajad uurima preestrite karistusi. Nad küsisid teavet kohtutest.

Praegune preestriameti kaotamiseni viinud juhtum on Helsingi toomkapiitli tehtud otsustest kindlasti raskeim.

Seaduse kohaselt peaks kohus teavitama preestrile esitatud süüdistusest toomkapiitlit. Kui preestrile või muule kirikuametnikule määratakse karistus, peab kohus saatma selle koopia kohe ka kirikuvõimule. Praktikas on seda juhtunud väga harva.

Pärast Helsingin Sanomate artiklit selgus, et kohtud ei olnud alati teadlikud kohustusest preestrite süüdistustest ja karistustest teada anda. „Kohtutele ette nähtud aruandluskohustused on erinevates seadustes laiali,” ütleb kohtute kantselei arendusosakonna juhataja Pasi Kumpula.

Preestritega seotud teatamiskohustuse põhimäärus on kirikuseaduses. Kirikuseadus erineb teistest seadustest selle poolest, et kirikuseaduse sisu otsustab kirikukogu, mitte parlament. Parlament saab seaduse ainult heaks kiita või tagasi lükata.

Põhiseaduse järgi sätestab kirikuseadus evangeelse luterliku kiriku organisatsioonilise vormi ja asjaajamise. On küsitav, kas kirik peaks üldse saama välja anda kohtutele siduvaid määrusi.

Parlamendis on praegu käsil kirikuseaduse täielik reform. Eelnõus on teavituskohustus kirikuseadusest välja võetud, kuid sellest täielikult loobuda ei taheta. Valitsus teeb kiriku palvel ettepaneku lisada seadusesse ka kehtiva kirikuseaduse teavituskohustusega sarnane säte kohtu poolt teatud otsustest teavitamise kohustuse kohta.

„Vastatav teavitamiskohustus kehtib peale preestrite ka paljudele teistele gruppidele, näiteks sõduritele ja tervishoiutöötajatele, riigiametnikele ja ülikoolide töötajatele,” ütleb Kumpula.

Pärast Helsingin Sanomate artiklit uuendati kohtutele antud juhiseid teavitamiskohustuse kohta. Peamine põhjus, miks aruandeid ei esitata, on see, et kohtul puudub teave selle kohta, kes on preester. Kohus peab teadma, et süüdimõistetu on preester, et saaks vastava aruande teha.

Preestriameti kohta on teavet raske hankida, kuna puudub avalik preestriks pühitsemiste register. Praktikas saab teavet toomkapiitlist nime järgi küsides, kas isik on preester.

Selliseid küsimusi esitavad võimud toomkapiitlitele nagunii, eriti kui uuritakse kiriklikke volitusi, näiteks abielu sõlminud preestri õigusi.

Paljud pühitsetud preestrid töötavad hoopis teisel elukutsel. Preester, kelle preestriameti Helsingi kapiitel käskis kaotada, pole kunagi preestrina töötanud.

„Pole mingit garantiid, et preestri amet tuleb jutuks kriminaaluurimise algstaadiumis, kui uuritav ise seda ei ütle,” ütleb Pasi Kumpula.

Soome kohtute kantselei esindaja Kumpula usub, et teavitamise kord paraneb järgmisel aastal, kui kohtutes võetakse kasutusele uus infosüsteem. Ükski süsteem pole aga puudusteta.

„See on võimalik, aga kas me tahame seda? See eeldaks, et oleks mingi register, kus oleks täielik teave näiteks kõigi preestrite kohta. Politseil peaks olema ühendus selle süsteemiga ja siis saaks seosed leida isikukoodiga. Suure registrite võrgustiku ehitamisega oleks võimalik saavutada suurem selgus.”

Kumpula ütleb, et preestrite endi poolt on kuritegudest teatamise kohustus aegunud ja juhuslik. „Kui me nüüd algusest peale hakkaksime, siis vaevalt jõuaksime kokkuleppeni, kus kohus on kohustatud kirikule teateid edastama. Kohtu seisukohalt on preestriamet üsna omaette teema. See, kas inimene on preester või mitte, ei oma karistuse määramisel tavaliselt tähendust.”

Seoses naispastorit puudutava otsusega arutati toomkapiitlis ka teise preestri karistust. 18. jaanuaril 2019 mõisteti Helsingi kohtus rahatrahv 25 päevamäära ulatuses Helsingis preestrina töötavale 60-aastasele mehele, kes juhtis sõidukit ilma loata.

Juhiloata sõitmise osas andis toomkapiitel armu. Seda vaatamata asjaolule, et samale preestrile on määratud ka aastane tingimisi vangistus omastamises raskendavatel asjaoludel.

„Kuigi mitmed süüdimõistvad kohtuotsused näitavad iseenesest seadusesätete eiramist, on teost möödas juba mitu aastat ja tegu ei olnud seotud preestriameti ega koguduse tegevusega,” seisab toomkapiitli otsuses.

Mehe süüdimõistmine omastamises tõi aga kaasa distsiplinaarkaristuse. Helsingi piiskopkonna toomkapiitel vabastas mehe preestriametist kolmeks kuuks 2019. aasta sügisel.

Kommentaarid
(Külastatud 817 korda, 1 külastust täna)