Soome asjatundja: Vene mobilisatsioon on sõja olukorda täielikult muutnud ja seda kiiremini kui osati arvata

Septembris Venemaa algatatud mobilisatsioon näis kaootilise projektina, kuid selle tulemusena on sõja olukord Ukrainas Soome Aleksandri instituudi külalisteaduri Ilmari Käihkö sõnul kiiresti muutumas.

Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov ütles eile neljapäeval väljaandele Guardian antud intervjuus, et Venemaa võib juba aastavahetuse paiku alustada mobiliseeritud jõududega suurpealetungi. Sama sõnumi on edastanud ka Ukraina sõjaline juhtkond.

Paljud lääne sõjalised asjatundjad on varem hinnanud, et Venemaal ei saa märkimisväärseks rünnakuks ressursse olla enne hiliskevadet, vahendab Yle.

Käihkö sõnul pole teada, milline luureinfo on Ukraina käsutuses, kuid ta võtab teadet eelseisvast rünnakuohust tõsiselt. Sügisel mobiliseeritud Vene sõdurid on juba rindel ning nad on Venemaa olukorda tugevdanud, vaatamata sellele, et sõdurid võisid olla halva väljaõppe ja varustusega ning nende motivatsioon on olnud kehv.

Sajad tuhanded mobiliseeritud sõdurid avaldavad sõja käigule suurt mõju, nendib Käihkö.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on mobiliseerituid 318 000 ja see on suur hulk mehi, kui arvestada, et Venemaal oli veebruaris rünnaku ajal alla 200 000 sõduri. Nii et see muudab sõja olukorda ja dünaamikat üsna palju, hindab Käihkö.

Käihkö kahetseb, et Läänes on tähelepanu keskendunud mobilisatsiooni elluviimisega seotud probleemidele, mis tõi kaasa Venemaa relvajõudude alahindamise. Ukrainas pole Venemaa võimekust alahinnatud, nendib Käihkö.

Ukraina valmistab ette oma pealetungi, millega ta võib-olla saab tagasi vallutada suurema osa Venemaa poolt okupeeritud territooriumist. Ukraina on teadupärast koondanud jõud Zaporižja piirkonda, mis viitab sellele, et rünnak võib olla suunatud Melitopoli suunas.

Lääne hinnangul oleks Ukrainal paras aeg rünnata talvel, mil külmunud maa kannab tanke ja Venemaa pole veel uusi vägesid enda käsutusse saanud.

Kui Ukraina suudab vasturünnakut alustada, on see varasematest rünnakutest aeglasem, sest Venemaa on teinud rindejoone taga ulatuslikke kindlustusi, ütleb Käihkö.

Venemaa võimalik rünnak vaid paari nädala pärast lööb aga Ukraina võimalikud rünnakuplaanid sassi.

Rünnak nõuaks ka palju ressursse, näiteks laskemoonavarud. Ukraina on peaaegu terve sõja kurtnud laskemoona puuduse üle. Seega pole kindel, et kui ta alustab rünnakut, suudab ta oma eesmärgid saavutada.

Venemaa on kogu sügise pidanud väga kurnavat rindesõda Bahmuti linna ümber Donbassis. Neid lahinguid on peetud mõnekümne tuhande sõduriga. Kui Venemaa saab nüüd rindele näiteks 150 000 meest juurde, muutub lahingute mastaap hoopis teiseks, nendib Käihkö.

Ukraina allikate sõnul võib Venemaa kavandada rünnakut kuni kolmest suunast, sealhulgas taas Kiievi suunas.

Ilmari Käihkö peab oluliseks, et Lääs suurendab kiiresti oma relvaabi Ukrainale, kui Ukraina tahab sõda võita. Venemaad aitab sõja venitamine, sest Ukraina majandus on kokku kukkumas. Ka Venemaa majandus kannatab sanktsioonide mõjul, kuid sugugi mitte nii palju kui palju väiksem Ukraina.

Käihkö juhib tähelepanu, et Venemaa on ammu suurendanud näiteks laskemoona tootmist sõja vajaduste rahuldamiseks. Ukrainas seevastu on kardetud, et Lääs lihtsalt ei tooda piisavalt laskemoona Ukraina kaitsmiseks, kui sõda venib.

Peaksime ka tööstuse käima panema, sest see ei juhtu silmapilkselt. Otsused oleks pidanud juba tehtud olema, et neil oleks aega mõjutada ka järgmist poolaastat, ütleb ta.

Samal ajal üritab Venemaa hävitada Ukraina tööstust oma laastavate raketirünnakutega taristu piuhta.

Kommentaarid
(Külastatud 18,520 korda, 1 külastust täna)