Koolivägivald Soomes: lapsi kiusavad nii kaasõpilased kui õpetajad

Soome on koolivägivalla väljajuurimisel haledalt läbi kukkunud, ütles lastekaitsevolinik MTV uudistele. Eriti murettekitavaks peab ta väärkohtlemist, mida õpetajad iganädalaselt laste peal praktiseerivad.

Lastekaitsevolinik Elina Pekkarinen on koolides valitseva õhustiku pärast mures. Koolitervise uuringust selgub muu hulgas, et 6–8 protsenti õpilastest kogeb iganädalast täiskasvanu-poolset kiusamist.

See on tohutu hulk. See on sama levinud kui laste omavaheline kiusamine, märkis lastekaitsevolinik. Sellega peab tegelema, lisas ta. Praegu aga pole plaani, kuidas selle probleemiga tegeleda.

Pekkarinen ütles, et vaid pooled õpilastest räägivad oma kiusamisest täiskasvanule ja kolmandik neist tunneb, et peale rääkimist pole kiusamine vähenenud või on isegi suurenenud.

Ja võite ette kujutada, et kui kiusaja ja vägivallatseja on täisealine, siis on seda veelgi raskem öelda, sest läheduses ei pruugi olla usaldusväärseid täiskasvanuid, kelle otsustusvõimet saaks usaldada.

Kui laps räägib ahistamisest, kiusamisest ja vägivallast, tuleks see kohe lõpetada. Meetmed peaksid olema sellised, et see lõppeks. Kui olukord aga kolmandiku puhul halveneb või jääb samaks, viitab see süsteemi täielikule ebaõnnestumisele selle nähtuse väljajuurimisel, nendib Pekkarinen.

See kordab vägivalla kogemust, kordab äratõukamise kogemust ja see nõrgendab ka lapse usaldust täiskasvanute tegevusvõime suhtes.

Pekkarinen toob välja kogemused koolide ülekoormuse ja õpetajate ebapiisavusega. Kui õpetaja on kurnatud või väsinud, ei ole tundlikkus laste vajaduste suhtes enam nii hea ja ärritust esineb rohkem. Teiste valdkondade uuringutest on teada, et töötajate ülekoormuse korral väheneb nende tundlikkus ja nad kohtlevad oma kliente või patsiente karmimalt. See võib olla ka sellest. Kuid kuna nähtust on nii vähe uuritud, vajaks see täiendavat uurimist.

Pekkarinen toob välja, et „kiusamine on korduv, pikaajaline tahtlik vägivald ühe õpilase suhtes”. Koolide probleem on see, et seal on palju ajutisi töötajaid ja töötajaid, kellel ei pruugi olla vastavas valdkonnas kvalifikatsiooni. Tuleks näiteks õpetajaregistri abil välja selgitada, milline on kooli personali kvalifikatsioon.

Lastekaitsevolinik räägib ka koolide ülekoormusest. Seda esineb üsna palju. Õppekavad on väga täis ja alati on vaja rohkem saavutada. Teatud poliitikud on teinud ettepaneku, et peaks õppekoormust veelgi suurendama. Õpetajad on öelnud, et õppekava on tõesti karm. Eriti põhikooli lõpus suureneb surve. Üleminek algklassidest põhikooli lõpuklassidesse on füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt üsna karm, lisaks tuleb õppida ja olla järjest targem. Vahel mõtlen, kas see pole noorte jaoks liiga suur koormus, märgib Pekkarinen.

Intervjuus MTV uudistele rääkis lastekaitsevolinik ka arvukatest muudest probleemidest laste õiguste rakendamisel. Pekkarineni sõnum on, et laste õigused ei peaks olema ainult peokõnede teema. Üha väiksemad vanuserühmad peaks võimalikult tervetena täiskasvanuks kasvama. Seda teadvustatakse mõtete ja kõnede tasandil, kuid teod võivad olla hoopis teistsugused, nendib Pekkarinen.

Kommentaarid
(Külastatud 527 korda, 1 külastust täna)