Austria kolonel Ukrainas toimuva kohta: Me alahindasime venelasi

Austria kolonel Markus Reisner ütles intervjuus Saksa telekanalile ZDF, et Venemaa on rünnanud Ukraina elektrivõrku, mis on nagu kesknärvisüsteem. Ukrainal on operatiivseid võite, aga strateegiliselt tühistab Venemaa need oma rünnakutega.

Venemaa vägivaldsed rünnakud kriitilise taristu pihta mõjutavad Ukrainas inimesi. Kiievis ja mujal riigis on elektrivarustus suures osas katkenud ning mitu päeva puudus kolme miljoni elanikuga pealinnas vesi.

Kuigi Ukraina väed saavutavad sõjalist edu, ei õnnestu neil ilmselt olulist taristut kaitsta. Miks ei suuda Ukraina Venemaa rakette tõrjuda?

Pärast üheksa kuud kestnud sõda peab Lääs mõistma, „et venelastel on endiselt võimeid, mida oleme seni alahinnanud,” ütles Austria relvajõudude kolonel Markus Reisner. Näitena tõi ta hiljutise tiibrakettide, ballistiliste rakettide ja Iraani droonide kasutamise.

„Oleme endale juba kuid sisendanud, et Vene õhuvägi ei soorita peaaegu üldse rünnakuid” või et Vene rakettide tabamise tõenäosus on väga väike. „Aga nüüd on reaalsus meile kohale jõudnud,” ütles Reisner, kui Venemaa otsustas rünnata Ukraina kesknärvisüsteemi – elektrivõrku.

Ukraina jaoks on väljakutse kaitsta olulisi piirkondi õhutõrjega. Kolonel Reisner näeb aga mitmeid tõrkeid: Vene õhuvägi hävitas juba sõja alguses kolmandiku Ukraina õhutõrje võimekusest. Seejärel kasutas Ukraina oma pealetungi toetuseks õhutõrjet.

Kui venelased hakkasid oktoobris kriitilist taristut ründama, ütles Reisner, et Ukrainal on jäänud vähe süsteeme, millega end kaitsta. Lääs oli selleks ajaks juba esimesed süsteemid tarninud, kuid „riigi suurus ja suur hulk objekte, mida tuleks kaitsta, muudavad selle peaaegu võimatuks”.

Euroopa saab Austria sõjaväeeksperdi sõnul aidata vaid piiratud määral. Kui Venemaa oli selleks sõjaks valmistunud kuid, võib-olla aastaid, siis Euroopa oli oma relvajõududes relvastust vähendanud eelnevad 20 aastat, tühjendades kõik laod, „ja nüüd püüavad nad varustada rinnet selle vähesega, mis neil on”. Rindejoonel, mille pikkus on 1100 kilomeetrit.

Sõda saab pidada ainult suure toetusega, „aga see pole nii,” ütles kolonel Reisner. Laod tühjenesid pidevalt. „Ukraina sai oma vastupealetungi läbi viia alles suvel, sest oli saanud raskerelvastust läänest,” ütles Reisner. Kuid relvastust napib ja Euroopa üritab „väikeste tarnetega kannatusi ja raskusi leevendada”.

„Kui ei ole massilist õhutõrjet, on Ukraina mõne nädala pärast täiesti pime, sest seal pole enam ühtegi toimivat kriitilist taristut,” märkis Reisner.

Olukorra muutmiseks tuleks Reisneri sõnul massiliselt kasvatada relvatootmise võimekust. Relvatööstus omakorda vajab oma investeeringute kindlustamiseks valitsuse garantiisid. „Loomulikult hakkab meil siin aeg otsa saama,” märkis Reisner.

Euroopa üritab kokku kraapida, „mis on, ja seda edasi toimetada”. „Me jookseme ajaga võidu, samas kui Venemaa, kelle oleme mitu kuud tagasi surnuks kuulutanud”, haarab nüüd taas initsiatiivi. See on paradoksaalne olukord, ütleb Reisner ja lisab: „Meil on Ukrainas edu operatiivtasandil, kuid Venemaa strateegilised rünnakud tühistavad need. Ukrainlased istuvad Hersonis, aga istuvad seal pimedas, sest venelased on taristu lõhkunud.”

Venelaste tarneprobleemide kohta, millest Briti sõjaväeluure on korduvalt teatanud, ütleb Reisner: „Oleme kuulnud, et Venemaal on probleeme sõja algusest peale.” Siin käib tema sõnul jutt ka infosõjast, mõjutamisest.

„Fakt on see, et Venemaal on siiani õnnestunud hoida hoogu strateegilisel tasemel ja see hoog tähendab: alati, kui venelased otsustavad, tuleb rünnakute laine Ukraina vastu,” märkis Reisner.

Kommentaarid
(Külastatud 801 korda, 1 külastust täna)