Ukraina president Volodõmõr Zelenski läks USA-sse selleks, et saada paremaid relvi nagu lennukid ja tankid, aga neid talle ei antud.

Naeratuste ja käepigistuste – ja uue 1,85 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi – taustal pressivad Ukraina president ja tema nõunikud jätkuvalt Washingtonilt välja kõrgetasemelisi relvi, mida Biden ei soovi pakkuda, kirjutab Washington Post.

Lisaks ukrainlaste siiratele tänuavaldustele ja Ameerika kindlatele lubadustele jätkuva toetuse kohta said president Volodõmõr Zelenski ja president Biden kolmapäeval kokku erinevate eesmärkidega.

Bideni 2023. aastaks taotletud 47 miljardi dollari suuruse USA abipaketiga soovisid mõlemad kindlustada toetust järgmisel kuul ametisse astuvalt vabariiklaste juhitud uuelt parlamendilt. Üks kõrgem USA valitsusametnik ütles, et Zelenski jaoks oli oluline kasutada oma märkimisväärset karismat, et anda seadusandjatele teada, „kuidas see on tegelikult võitlus demokraatia eest”.

Zelenski enda jaoks keskendus eesmärk üleskutsele võimsamate relvade järele, et suurendada Ukraina võimet alustada tuleval aastal suurt pealetungi Vene vägede vastu. Miski ei viidanud sellele, et tal see õnnestus, vähemalt lühiajaliselt.

Sotsiaalmeedia postituses pealkirjaga „Minu jõulusoovide nimekiri”, mis postitati selle kuu alguses enne sellenädalast teadet järjekordse 1,85 miljardi dollari suuruse USA julgeolekuabi kohta, märkis Zelenski nõunik Mõhailo Podoljak viis peamist asja, mida Bideni administratsioon on keeldunud pakkumast või andmast, sealhulgas täiustatud lahingutankid ja kaugmaaraketid. Viies, õhutõrjesüsteem Patriot lisati uude abipaketti.

USA kaitseametnikud on öelnud, et Ukrainal on juba piisavalt tanke ning Kiievi otsitud USA M1 Abrams on liiga raske hooldada ja nende kasutamine on keeruline. Kui presidendilt küsiti ühisel pressikonverentsil Zelenskiga rakettide kohta, mis võimaldaksid Ukraina vägedel tabada sihtmärke Venemaa territooriumil, hoiatas Biden, et selline relvastus võib purustada NATO ühtsuse Ukraina toetuseks. „Nad ei kavatse Venemaaga sõtta minna,” ütles ta alliansi kohta.

USA valitsus soovis omalt poolt „arutada [Zelenski] mõtteid diplomaatiast. Kus ta on ja mida ta vajab tagamaks, et Kiiev on võimalikult tugeval positsioonil, et saaksime kiirendada läbirääkimiste alustamist,” ütles üks kõrgem valitsusametnik, üks paljudest, kes soovis jääda ajaloolise visiidi üle arutlemisel anonüümseks.

Ametnik kordas pikaajalist administratsiooni seisukohta, et „meie asi ei ole kirjeldada, milline diplomaatia peaks välja nägema, millal see peaks algama või millised peaksid olema selle punased jooned”, mis on Ukraina enda teha.

Kuid see, et Moskva tõrjumisel valitseb üksmeel, ei tähenda see, et Washington ja Kiiev kõnnivad käsikäes. „See oli Bidenil ja Zelenskil võimalus pidada tõsine vestlus selle üle, kuhu me läheme … mitte öelda [Zelenskile], mida teha … veendumaks, et oleme üldeesmärkides ja üksteise mõistmises kooskõlas,” ütles endine USA suursaadik NATO juures ja praegune Chicago globaalküsimuste nõukogu president Ivo Daalder. „Biden on jätkuvalt mures selle pärast, et ta ei pressiks liiga kaugele liiga kiiresti, kartes eskaleerumist. Zelenski tahab selgeks teha, et ta vajab jätkuvat toetust, mida ausalt öeldes saab pakkuda ainult USA.”

On kolm erinevat varianti selle kohta, kuidas sõja läbirääkimiste teel lõpetamine võiks välja näha, millest igaühel on USA valitsuses pooldajad. Üks, mis on osa Zelenski eelmisel kuul välja pakutud rahuplaanist, hõlmab Venemaa lahkumist kogu Ukraina territooriumilt, mida ta praegu okupeerib, sealhulgas Krimmist ja 2014. aastal hõivatud Donbassi idaosa aladelt. Teine on taandumine 2014. aasta liinidele. Kolmas taganemisaste hõlmaks Donbassi, kuid mitte Krimmi.

Kahe viimase variandi puhul on Zelenski selgelt öelnud, et ta neid ei poolda, märkides, et rahu saab saabuda alles siis, kui Vene sissetungijad on kogu okupeeritud territooriumilt taganenud.

Kuid kolmapäeval toimunud näost näkku kohtumisel uuris Biden Zelenskilt „praeguseid mõtteid selle kohta, kuidas see peaks välja nägema”, ütles kõrge ametnik, tunnistades samas, et „praegu on see omamoodi akadeemiline arutelu”, kuna lähtub sellest, et Venemaa on läbirääkimisest huvitatud.

„Venelased tahavad relvarahu, et saaks aega värskendada, koondada ja välja õpetada uusi jõude,” ütles Liana Fix, välissuhete nõukogu liige Euroopas. „Venemaa üritab võita aega” pärast oma kehva esinemist Ukraina vasturünnakute vastu, millega saadi sügisel tagasi märkimisväärne territoorium.

Venemaa kaitseministeeriumi aastalõpukohtumisel teatasid kolmapäeval nii president Vladimir Putin kui ka kaitseminister Sergei Šoigu uutest algatustest, mis olid varasemate ebaõnnestumiste kaudne tunnistamine. Šoigu tegi ettepaneku suurendada relvajõudude suurust 1 miljonilt 1,5 miljonile, luua 20 uut diviisi ja muuta mobilisatsiooni struktuuri.

Putin ütles, et kiidab muudatused heaks, kuid märkis Venemaa uudisteagentuuri TASS teatel, et lahingoperatsioonides on probleeme, millega tuleb „spetsiaalselt tegeleda”, sealhulgas side, juhtimine ja kontroll ning patareide vastu võitlemine. Ta andis Šoigule ülesandeks varustada Vene vägesid, kellest paljud on halvasti varustatud, relvade, meditsiinikomplektide, toidulisandite ja jalanõudega „kõige arenenumal ja kõrgeimal tasemel,” teatas TASS, sest „lahinguväljal ei saa olla pisiasju.”

„Meil ei ole rahastamispiiranguid ning riik ja valitsus annavad kõik, mida armee nõuab,” ütles Putin. „Loodan, et vastus formuleeritakse vastavalt ja vastavad tulemused saavutatakse.”

Kuigi Ukraina kõrged sõjaväejuhid on öelnud, et ootavad Venemaa rünnakute taastamist, võib-olla isegi Kiievi vastu järgmise paari kuu jooksul, ütles USA välisministeeriumi kõrge ametnik, et USA usub, et Kremlis on konflikt, kuna mõned Vene ametnikud soovivad vallutada rohkem territooriumi ja teised on mures selle pärast, kas nende väed on valmis alustama suuri sõjalisi operatsioone. „Kindlasti on neid, kes minu arvates tahaksid Ukrainas pealetungi jätkata,” ütles ametnik. „On ka teisi, kellel on tõsiseid küsimusi Venemaa suutlikkuse kohta seda teha.”

Venemaa seisab silmitsi „väga märkimisväärse laskemoonapuudusega”, mis on Kremli vägede jaoks „üha enam probleem”.

Kuigi USA ametnike sõnul võib toimuda mõningane sisemine arutelu taktika üle, ei ole Kremlis tuvastatud lahkarvamusi strateegia või tõsiste ettepanekute kohta, et venelased peaksid oma kaotusi kärpima, taganema ja rahu taotlema.

Uued USA ja liitlaste tarnitud relvasüsteemid, eriti keerukas Patrioti õhutõrje aitavad seista vastu käimasolevatele Venemaa õhurünnakutele Ukraina taristu vastu, mis on talve saabudes jätnud suure osa riigist pimedasse ja ilma soojata. USA kõrge kaitseametniku sõnul on eesmärk pakkuda „kihilist” kaitset Venemaa tiibrakettide ja droonide rünnakute vastu.

„See ei ole Ukraina jaoks kõikehõlmav õhutõrjelahendus,” ütles üks kaitseametnik äsja heaks kiidetud Patrioti süsteemi kohta. „See on järjekordne samm paljude sammude reas, mida oleme järginud. … Selle ühe [Patrioti] patareiga pakume tohutut võimekust, kuid USA ja liitlased jätkavad tööd, et Ukraina õhutõrjet täiendada.”

Kuid mõned Ukraina kõrged ametnikud väidavad, et ainus viis Venemaa õhurünnaku peatamiseks on tabada seda seal, kus see alguse sai. See tähendab „kombineeritud lööke vaenlase statsionaarsete sihtmärkide vastu, esmalt Venemaa lennuväljade ning ballistiliste ja tiibrakettide stardipositsioonide vastu,” kirjutas sel nädalal Ukraina riikliku uudisteagentuuri Ukrinform artiklis riikliku julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni esimehe asetäitja Mõkhailo Zabrodski.

Ta kirjutas, et selleks on Ukrainal vaja kaugmaarakette, täpsemalt USA armee taktikalist raketisüsteemi ATACMS, mis on Zelenski nõuniku Podoljaki soovide nimekirjas.

Teised tema nimekirjas olevad esemed – lahingutankid Leopard ja Marder Saksamaalt ning tankid M1 Abrams USA-st – on lühiajaliselt sama ebatõenäolised.

Saksamaa kordas kolmapäeval oma vastumeelsust tanke pakkuda enne, kui USA seda esimesena ei tee. Kuigi Saksamaa prioriteet on „toetada Ukrainat nii palju kui võimalik,” ütles valitsuse pressiesindaja Steffan Hebestreit kolmapäeval Berliinis ajakirjanikele, „teine ​​on hoida NATO eemal otsesest konfliktist Venemaaga. Kolmas on see, et Saksamaa ei saa üksi hakkama. Fakt on see, et seni pole Ukrainasse tarnitud ühtegi Lääne päritolu peamist lahingutanki.”

Isegi ilma vahetu eduta relvastuse rindel on Ukraina presidendi visiidi panused kõrged. „Zelenski püüab tugevdada ja seeläbi laiendada Ukraina toetamise poliitilist alust USA-s ja seeläbi kogu vabas maailmas,” ütles endine USA välisministeeriumi Euroopa kõrgeim diplomaat ja Poola suursaadik Daniel Fried. „See kõik sõltub sellest, kas ameeriklased jäävad kursile, ja ta tahab sellele inimnäo panna.”

Praegu tundub, et see eesmärk on saavutatud. „Mis võib olla teisiti” uues kongressis „on see, et kõlavad valjud hääled, mitte eriti mõjukad hääled, kuid valjud hääled, et seda raha mujale suunata, et me raiskame väärtuslikke ressursse ülemereseiklustes,” ütles kõrge valitsusametnik.

Kuid „meie aus ootus on, et näeme jätkuvalt tugevat mõlema partei toetust Ukrainale. Loodame seda näha järgmises kongressis.”