Alates Venemaa agressioonisõja algusest on vaenulikkus venelaste ja venekeelsete inimeste suhtes kasvanud. Asjatundjate hinnangul võib lähiajal tõusta esiplaanile topeltkodakondsuse teema.
MTV uudiste stuudios arutlesid veneviha teemal Soome-Venemaa Seltsi peasekretär Niina Sinkko ja vene kultuuriloo uurija dotsent Elina Kahla.
Muutunud on soomlaste suhtumine venelastesse, vene taustaga inimestesse ja vene keele kõnelejatesse. Erinevates kanalites ja sotsiaalmeedia gruppides on kriitilised arvamused palju nähtavamaks muutunud, hindab Sinkko õhustiku muutust.
Sinkko sõnul ei pruugi kriitikud olla suur seltskond, kuid nad on seda häälekamad. Vaenulikkust võib näha eriti veebiaruteludes solvangute, sõimu ja sildistamise näol. Silmast näkku vastasseise pole Sinkko kõrvu palju jõudnud. Tundub, et see on eriti selline kirjalik suhtlus, nendib Sinkko.
Kahla hinnangul on venelaste vihkamise taga Venemaa rünnakust tingitud pettumus, mis on segatud üldise ärevusega.
Soomel on Venemaaga oma sõjaajalugu. Kuigi talve- ja jätkusõjast on palju aega möödas, võivad vanad haavad, vimm ja hoiakud nüüd taas esile tõusta. Suhtumine on piirkonniti ja põlvkonniti erinev.
„Noored tajuvad maailma veidi teistmoodi, st ei pruugi olla nii riigipiiridele keskendunud,“ sõnab Sinkko.
Soome kodanikul võib olla ühe või mitme muu riigi kodakondsus. Suurim topeltkodakondsusega grupp Soomes on venelased, keda oli Soome statistikakeskuse andmetel 2021. aasta lõpus 35 919.
Topeltkodakondsus on midagi, mis pole seni esile tõusnud, aga nüüd muutub see teemaks. See on üsna selge, ütleb Kahla.
Seni on topeltkodakondsusega isikud saanud nautida mõlema passi eeliseid, nendib Kahla. Topeltkodakondsuse suurimaks probleemiks on hetkel see, et ollakse kohustatud kandma mõlema kodakondsusega seotud kohustusi. Välismaal äri ajamine on neile praegu keeruline, nendib Sinkko. Tema hinnangul hinnatakse topeltkodakondsust lähiajal ümber.
Tõstatub küsimus, kas see on aus ja hea süsteem, kas see tekitab Soomes julgeolekuohte ja nii edasi. Nendest on viimasel ajal juba juttu olnud, ütleb Sinkko.
Kahla peab enesestmõistetavaks, et Putin võib ära kasutada seda, et teistes riikides elab ohtralt topeltkodakondsusega kodanikke, kellel on ka Venemaa pass. Noored mehed teavad, et nad ei saa praegu Venemaal käia. See on ütlematagi selge, nendib Kahla.
Sinkko ja Kahla sõnul on parim viis veneviha vastu võidelda avatud dialoogi kaudu ja nende aktiivsema kaasamisega ühiskondlikku debatti. Üldiselt peetakse neid suhteliselt passiivseks grupiks.
Laiemas plaanis on see terve Euroopa nähtus, Soome pole üksi. EL-is on palju riike, kus on palju venekeelseid vähemusi, märgib Sinkko.
