Iga neljas soomlane kardab, et Ukraina sõda laieneb ühel hetkel ka Soome. Tubli kolmandik (36 protsenti) kardab Venemaa rünnakut Balti riikidesse.
See selgus uuringufirma Taloustutkimus poolt läbi viidud ja väljaande Ilta-Sanomat tellitud küsitlusest. Uuringufirma uuringujuht Juha Rahkonen leiab, et vastustest selgub, et sõjahirm pole rahva seas nii levinud, kui avalikust debatist järeldada võib.
Teisalt võib arvata, et umbes miljon inimest kardab, et Venemaa ründab ühel hetkel Soomet. Kuigi protsentuaalselt on see vähemus, on siiski palju inimesi, kes kardavad, mõtiskleb Rahkonen.
Võib ka arvata, et need on ilmselt häälekamad. Siis on vaikiv enamus, kes nii väga ei karda. Ilmselt on arutelu õhkkond veidi sõjakam, märgib Rahkonen.
Rahkonen peab tähelepanuväärseks, et nii mõnigi soomlane kardab sõja jõudmist Baltikumi. Eesti, Leedu ja Läti on kõik sõjalise liidu NATO liikmed ning neil on USA ja teiste partnerite sõjaline kaitse.
Kas siis ei usuta NATO heidutuse mõjusse? See tähendab, et need 36 protsenti ei usu sellesse. Teisest küljest viitavad Soome tulemused samale. Soome on ju praktiliselt NATO riik, lisab uuringujuht.
Vastustes on näha soopõhiseid erinevusi. Tervelt 35 protsenti naistest kardab sõja levikut Soome ja 47 protsenti Balti riikidesse. Meeste puhul olid protsendid 15 ja 25.
Geograafilises võrdluses võivad tulemused tunduda üllatavad. Sõja leviku pärast enim mures olevaid inimesi ei leia Ida-Soomes, vaid vastupidi Lääne-Soomes.
Lääne-Soomes tundub millegipärast olevat kõige rohkem inimesi, kes kardavad, et Venemaa ründab Baltikumi ja eelkõige Soomet. Vähem on neid Põhja- ja Ida-Soomes ning kõige vähem Helsingis.
Ainult 15 protsenti soomlastest soovib, et sõjaline allianss NATO alustaks sõjalisi operatsioone Venemaa vastu. Selle vastu on 62 protsenti vastanutest. 24 protsenti ei olnud kindlad. Mehed olid selle idee suhtes veidi pooldavamad kui naised. Protsendid jagunesid 18-11.
Erakonna tasandil toetavad sõda kõige enam põhisoomlaste valijad (25 protsenti). Rahkoneni sõnul kipuvad just põlissoomlaste toetajate vastustes esile kerkima drastilised tegevused Venemaa suunal.
Nende tulemuste põhjal imestan selle jutu üle, et põhisoomlased on kuidagi venemeelne erakond, märgib Rahkonen. Ma ei leia ühestki meie uuringust sellele väitele toetust, vaid vastupidi. Põlissoomlaste toetajad on Venemaa suhtes peaaegu kõige kriitilisemad ja toetavad karmi joont.
Parlamendierakondade valijatest olid NATO sekkumise suhtes enim kriitilised rohelised ja vasakpoolsed. Vaid 7 protsenti roheliste valijatest toetas seda ideed ja 8 protsenti vasakpartei valijatest.
Mõnevõrra mõjutas vastuseid vastaja haridus. Vähem haritud kardavad sõja levikut rohkem kui kõrgemalt haritud. Vastustes vanusegruppide vahel olulisi erinevusi ei olnud.
Taloustutkimuse küsitlus viidi läbi oktoobris ja valimis oli üle 4000 inimese.
