USA on ilmselt valmis andma Ukrainale pikema, 300 km laskeulatusega raketid, kui Ukraina on nõus kooskõlastama sihtmärgid.
Selline kokkulepe annab USA-le vetoõiguse Ukraina võimalike sihtmärkide osas. USA tahab tagada selle, et rakettidega ei tulistata sihtmärke sügaval Venemaal, mis võib sundida Venemaad sõjategevust laiendama, vahendab CNN.
Jutt käib rakettidest Army Tactical Missile Systems (Armee taktikalised raketisüsteemid – ATACMS). Need on maapinnalt tulistatavad raketid, mille lennukaugus on ligi 300 kilomeetrit. Seda on ligi 4 korda enam kui praegused HIMARS süsteemi raketid, mille USA tarnis Ukrainasse 4 kuud tagasi.
Ametikult pole USA presidendi Joe Bideni valitsus veel uute rakettide tarnet kinnitanud, väites, et Ukrainas saadakse hakkama ka olemasolevate rakettidega. USA-s kardetakse, et pikema laskeulatusega rakettide saatmine ületab Venemaa jaoks punase joone, mis võib laiendada sõjategevust NATO riikidesse.
See punane joon aga muutus ähmasemaks läinud nädalal, kui Venemaa liitis endaga neli Ukraina territooriumi, mida USA ei pea Venemaa osadeks ja kus USA lubab kasutada Ukrainal oma relvi.
Ukraina on põhjendanud pikema laskeulatusega rakettide vajadust sellega, et need võimaldaks tabada kaugemaid Venemaa logistikaliine, õhutõrjet ja baase, aga ka laskemoonaladusid Ukraina ida- ja lõunaosas, sealhulgas Krimmis. Seni on Krimmi tulistatud USA tarnitavate raketisüsteemidega, mille maksimaalne laskeulatus on umbes 80 kilomeetrit.
Uued raketid võimaldaksid Ukrainal rünnata ka sügavamale Krimmi, et sihtida Venemaa Iraani droonide stardipunkte, mida praegu teha ei saa, ütles Ameerika allikas, kes on kursis Ukraina nõudmistega.
Ukraina ametnikud on tõrjunud kartusi, et pikema laskeulatusega rakettidega võidakse rünnata Venemaa territooriumi väitega, et nad pole seda olemasolevate HIMARS-i süsteemidega teinud, kuigi mõnel juhul oleks see olnud võimalik.
„Me kinnitasime, et me ei teinud seda [HIMARSiga] ja me ei tee seda,” ütles Ukraina ametnik. „Ma arvan, et USA probleem seisneb selles, et USA peab ületama psühholoogilise läve ja peab [ATACMS-i] võime heaks kiitma.”
Kuigi Bideni valitsus ei ole välistanud ATACAMS-ide saatmist, on aruteludega tuttava ametniku sõnul praegu need „madala kasu ja kõrge riskiga”.
