Venemaa alustas esmaspäeval massiivset raketirünnakut Ukrainale, mille käigus lasti välja 75 raketti. Ukraina väejuhatus teatas, et riigi õhutõrje tulistas neist alla mitte vähem kui 41.
Kas Soomel oleks nii tugevaks vastupanuks võimekust?
Õhutõrjemuuseumi muuseumijuhi, kolonelleitnant erus Esa Kelloniemi ütles, et kujuteldavas olukorras, kus sama palju rakette tulistataks Soome suunas, saavutaks Soome tavaliste tiibrakettide osas sarnase tulemuse. Soome on võimeline tõhusalt tiibrakettide vastu võitlema.
Tiibraketid on iseseisva jõuallikaga alla helikiiruse lendavad raketid, mida juhitakse sihtkoha geograafilistel koordinaatidel põhineva ja satelliitpositsioneerimist kasutava positsioneerimissüsteemi abil.
Teiselt poolt on sõltuvalt lennukaugusest ja kõrgusest olemas mitu erinevat ballistiliste rakettide süsteemi. Meedia andmetel on Ukraina viimastes rünnakutes kasutatud lühimaa taktikalisi ballistilisi rakette Iskander ja Totška.
Peamised erinevused kahe raketitüübi vahel on lennukõrgus ja -kiirus: tiibrakett lendab võimalikult madalal, ballistiline rakett oluliselt kõrgemal ja see jõuab sihtmärgini suurel kiirusel. Selle erinevuse tõttu on ballistiliste rakettide vastu raskem võidelda.
Soomel puudub praegu võimekus ballistiliste rakettide vastu võitlemiseks.
Õhutõrje ülesanne on takistada relvade mõju jõudmist kaitstava sihtmärgini. Raketid ei allu hirmule. Kui neid ei tõrjuta, jõuavad nad kõik kohale.
Kelloniemi sõnul ei ole avalikkuses avaldatud, kui palju kasutati Ukrainas ballistilisi ja kui palju tiibrakette.
Soomes on käimas projekt, mis peaks parandama kõrgema õhukaitse võimet ja võimaldama võidelda ballistiliste rakettidega. Kevadel korraldatud hankes jäid sõelale kaks Iisraeli süsteemi: IAI poolt pakutav Barak-MX ja firma Rafaeli toodang David’s Sling.
Kelloniemi ütles, et otsus süsteemi omandamise kohta peaks ilmselt sündima praeguse valitsusperioodi jooksul. Praegu on see aga Soome kaitsevõime Achilleuse kand. Soome kõrgema õhukaitse võime on hetkel selgelt nõrgem kui Ukraina oma. Praegu Soomel vajalik võimekus puudub.
Soome praegune kõrgema õhukaitse võimekus hõlmab ainult hävitajaid. Aga isegi need ei suuda tõrjuda ballistilisi rakette.
Mis juhtuks Soomega samasuguse massiivse rünnaku korral? Kelloniemi kasutab küsimusele vastamiseks 1944. aasta Helsingi suurte pommirünnakute analoogiat.
Võrdluseks saab võtta Helsingi suuremad pommirünnakud, kui Nõukogude lennuvägi ründas Helsingit umbes tuhande lennukiga. Helsingi õhutõrje päästis Helsingi ja kesklinnas langes alla vaid umbes 500 pommi. Tõhusa ja funktsionaalse õhutõrje tõttu olid Helsingile tekitatud kahjud suhteliselt väikesed.
Kui tulistatakse välja selline hulk rakette nagu praegu Ukrainas, saaks Soome sellises olukorras hakkama. Rünnaku korral on aga eesmärgiks õhutõrjesüsteemide ülekoormamine. Suurel hulgal sihtmärke ja ka valesihtmärke kasutades saab üle koormata kaitsja kaitsevõime, nii et õhutõrjel ei jätku kõige jaoks võimekust.
Kuigi kaitse ballistiliste rakettide vastu on Soome nõrkus, suudetakse tiibrakettidele palju paremini reageerida.
Soomel on mitu erinevat raketisüsteemi, mis on võimelised võitlema tiibrakettidega, sealhulgas Stinger, Ito 2005, Crotale ja NASAMS õhutõrjesüsteemid. Viimaseid on USAst eksporditud ka Ukrainasse.
NASAMS-i süsteemis kasutatav AMRAAM rakett on kasutusel näiteks Soome Horneti hävitajatel. See on võimeline võitlema lennukite, näiteks hävitajate või helikopterite, aga ka tiibrakettide vastu.
Näide Soome võimekusest tiibrakette tõrjuda saadi ligi 40 aastat tagasi. Sel ajal korraldati Lapimaal tiibrakettide vastu võitlemist simuleeriv õppus. Lapimaal korraldati katseõppus, kus katsetati lähiõhutõrjet tol ajal kasutusel olnud Nõukogude Liidus toodetud rakettidega Igla ja saavutati väga häid tulemusi. Kuni 70 protsenti tiibrakette imiteerinud reaktiivhävituslennukitest Hawk suudeti tõrjuda.
Kelloniemi rõhutab, et esmaspäeval nähtud rakettide arv sõjapidamisele mingit mõju ei avalda. Helsingi ulatuslikud pommirünnakud ei olnud samuti ründaja jaoks määravad. Vastupidi, nagu näha Ukrainas, suurendab see vaid võitlustahet.
