Ukraina võitlejad üritavad Vene rakette ja droone alla lasta olemasolevate võimalustega nagu Stingeri raketid, kuna muid vahendeid napib.
Stingerid on lühimaaraketid ja mõeldud peamiselt aeglaselt liikuvate sihtmärkide nagu kopterite allatulistamiseks. Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu koosneb aga praegu valdavalt sõduritest Stingeritega, vahendab Washington Post.
Ukrainal oleks aga õhutõrjeks hädasti vaja moodsaid hävitajaid ja õhutõrjesüsteeme. NATO riigid on nüüd lubanud Ukrainat abistada, pärast seda, kui Venemaa muutis taktikat ja ründab kriitilise taristu objekte nagu soojus- ja elektrijaamad ning veevarustus.
USA on teatanud, et toimetab Ukrainasse moodsaima õhutõrje süsteemi NASAMS. Saksamaa on lubanud saata IRIS-T süsteemid.
Samas on need süsteemid juba hiljaks jäänud. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Läänelt õhutõrjet nõudnud juba alates Venemaa rünnaku algusest 8 kuud tagasi.
Venemaa lasi 10. oktoobril Ukraina suunas välja 83 raketti. Neist 43 lasti alla, aga 40 jõudsid sihtmärgini, tuues kaasa surma ja hävingut üle terve riigi.
Venemaa pommirünnakute ajal peavad Ukraina õhukaitsjad olema loomingulised. Eelmisel nädalal jagasid ukrainlased sotsiaalmeedias laialdaselt meemi: inimesed tänasid Jumalat rahuliku taeva eest ühes fotoga mehest, kelle näoilme oli mõeldud kujutama Ukraina õhutõrje sõdurit, kes oli töötanud 36 tundi järjest.
Kiievi oblastis maa-õhk raketisüsteemidega S-300 töötav pataljoniülema asetäitja kapten Volodõmõr Klõmin ütles, et tema arvates on meem naljakas, kuid tegelikult töötavad sõdurid lühikeste vahetustega, et olla värsked ja erksad.
Ukraina õhutõrjel pole probleemi sissetulevate rakettide tabamisega, kui neid on märgatud ja süsteem lukustub. Klõmin ütles, et näiteks tema üksus pole kunagi mööda lasknud. Probleem on selles, et Ukrainal ei ole piisavalt õhutõrjeüksusi, et katta iga osa riigist.
„Mõned venelased pole rumalad ja teavad, kuidas mõelda,” ütles Klõmin. „Ja nii püüavad nad meie õhutõrjesüsteemidest mööda hiilida, kasutades maastikku või luureandmeid meie asukoha kohta. Nad üritavad ka meid võita. Aga kui süsteem näeb sihtmärki ja lukustab selle, laseb ta selle alla.”
See on omamoodi malemäng.
Ukraina õhutõrje asukohti muudetakse pidevalt, et paremini paigutada neid rakettide liikumisteedele, mida venelased võivad kasutada. Ja siis venelased kohanduvad vastavalt. Ukraina vajab Lääne õhutõrjet, et katta lüngad, eriti süsteemidega, mis suudavad rakette tulistada kaugemale. S-300 rakettide lennuulatus on umbes 70 kilomeetrit. USA poolt pakutav NASAMS – riiklik täiustatud maa-õhk raketisüsteem – on keskmaa radariga süsteem, mis suudab näha ohte umbes 130 kilomeetri kaugusel.
Teine probleem on see, et enamik Ukraina süsteeme pärineb Nõukogude Liidust, mis tähendab, et parimal juhul on need rohkem kui 30 aastat vanad. NASAMS ja Saksamaa pakutavad IRIS-T süsteemid on sihtmärkide asukoha määramisel palju võimekamad, integreerides erinevaid radariandmete allikaid ja seejärel neid kaasates, ütles Ukraina õhutõrje raketivägede väljaõppejuht Denõs Smažnõi.
„Peame oma vanad süsteemid välja vahetama, sest nad lihtsalt ei suuda varsti nende ohtudega toime tulla,” ütles Smažnõi, kes õpib välismaal NASAMSi kasutama. „Ja meil saavad ka raketid otsa.”
Oma neljapäevaõhtuses esinemises tõstis Zelenski esile ühe õhutõrje üksuse ja kiitis seda Venemaa rakettide allalaskmise eest, sealhulgas üks Kiievisse suundunud rakett.
„Tahaksin tähistada 1039. õhutõrjeraketirügemendi 3. õhutõrjerakettide diviisi 7. õhutõrje iseliikuva suurtükipatarei sõdalasi,” ütles Zelenski. „Täname teid suurepärase teenistuse ja pidevalt heade tulemuste eest! Iga allatulistatud Vene rakett tähendab meie inimeste päästetud elusid.”
Ukrainlased soovivad nii meeleheitlikult säästa hinnalisi maa-õhk rakette, mis on mõeldud Venemaa ülitäpsetele rakettidele, mis põhjustavad kõige suuremat hävingut, et hävitajad on pandud tegelema kamikaze-droonidega, mida Venemaa on hakanud üle piiri lennutama.
Üks piloot tulistas Vinnõtsa oblasti lääneosas alla viis drooni, enne kui pidi oma lennukist katapulteeruma, rääkisid sõjaväeametnikud.
„Nüüd on lennukid osutunud nende droonide vastu tõhusaks vahendiks,” ütles Ukraina õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ignat. „Kuid ma ei usu, et nende peale rakette tasub kulutada. Aga olgu mis on, me kasutame endiselt kõiki ressursse, mis meil täna on, sest need on ülitäpsed relvad.”
USA ametnike sõnul kulub NASAMSi saabumiseni veel nädalaid ja Smažnõi ütles, et Ukraina sõdurite väljaõpe süsteemi kasutamiseks on poole lühem kui tavakursus. Kuni NASAMS-i saabumiseni jätkavad ukrainlased toimetulekut sellega, mis – ja kes – neil on.
„Igal kaluril on vaja kaasaskantavaid õhutõrjesüsteeme kaasas kanda,” naljatas Ignat. „Lõppude lõpuks lennutavad venelased sageli oma rakette madalal jõgede kohal.”
