Iga soomlane peaks olema valmis olukordadeks, kus digiteenused pole kättesaadavad või nendega on probleeme. Digi- ja rahvastikuteabe ameti paneelis käidi läbi eri näited, mis võivad paljudele abiks olla näiteks talvisteks võimalikeks elektrikatkestusteks valmistumisel. Paneel oli osa käimasolevast digitaalse ohutuse nädalast.

Võrguettevõtte Fingridi infoturbejuht Jyrki Pennanen võrdleb digitaalset varustuskindlust kodu tavapärase 72-tunnise varustuskindlusega, st ilma elektriseadmete ja -teenusteta peaks see kestma vähemalt kolm päeva.

Kodus on elu palju digitaalsuse, näiteks seadmete, aga eelkõige teenuste ümber. Kui teenuseid ei saa kasutada, tuleks mõelda, kuidas selleks valmistuda, ütleb Pennanen.

Kõik panelistid tõstsid digitaalsest varustuskindlusest rääkides esile elektrivõrgu rolli. Jeni Suhonen Martade liidust tõstatas küsimuse, kui kaua püsib ühiskond kontrolli all, kui elektrivõrk on maas, isegi kui elektriseadmed pole tervele inimesele vajalikud.

Pennanen tõi välja, et kodude elektrivarustust piiratakse vaid äärmuslikel juhtudel. Ilma elektrita pole digitaliseeritust. Kui elektrivõrk kaob, saab hakkama niikaua, kuni on varuvõimsust, nentis Pennanen.

Viimane piisk karikasse on aga see, et kodumajapidamiste elektrikasutust hakatakse piirama. See on äärmuslik olukord.

Võrguprobleemide ilmnemisel võib juurdepääs elektroonilistele teenustele olla keeruline. Finantsteenuste grupi OP finants- ja küberkuritegevuse ekspert Hanna Hovi tõstis eriti esile elektroonilisi isikutuvastusvahendeid. Kui need ei tööta, ei pääse ligi ka näiteks ametiasutuste teenustele ning asjaajamine muutub väga keeruliseks.

Politsei küberkuritegevuse vastase võitlusese osakonna esindaja Kimmo Ulkuniemi arutles taas, kui kaua peaksid kodanikud ilma teenuste ja nutiseadmeteta hakkama saama. Digiseadmed domineerivad inimeste elus ja inimesed on muutunud neist isegi sõltuvaks. Kas teenused on elutähtsad ja kui kaua peab ilma teenuste ja seadmeteta hakkama saama – seda on raske määratleda, arvas Ulkuniemi. Oleme muutunud digiteenustest nii sõltuvaks, et kui me ei saa Facebookile ligi, sõnumeid saata ega helistada, võib see kaasa tuua paanika.

Hea on olla valmis erandlikeks olukordadeks, eriti praegu, mil talvel on oodata veelgi ulatuslikumaid elektrikatkestusi. Fingridi esindaja Pennanen tõi esile võimaluse kasutada näiteks kahte võrguühendust, millest üks oleks kodus juhtmega internet ja teine ​​telefonis olev mobiilne internet, kust saab vajadusel võrku jagada.

OP esindaja Hovi aga soovitab võimalusel teha digipaastu ehk olla paar päeva ilma nutiseadmeteta. Nii saate testida tolerantsust tehnoloogia puudumise suhtes. See annab teile hea ettekujutuse, mitu päeva teie igapäevaelu vastu peab, kui ilmneb erandlik olukord.

Ulkuniemi seevastu soovitab erandjuhtudel rahulikuks jääda. Inimesed on sõltuvad teenustest, mis teevad elu lihtsamaks. Oluline on see, et kui miski ei tööta, siis proovime kõigepealt ise probleemid lahendada. Näiteks ei helista kohe häirekeskusesse, mis ummistab teenuseid.

Näiteks peaksite esmalt küsima abi oma naabritelt või sugulastelt, kui võrk ei tööta või teler on välja lülitatud.

Erandolukordade käitumisjuhend tasub üle vaadata ka pere ja samas leibkonnas elavate inimestega. Ulkuniemi soovitas näiteks elektrikatkestuste osas peresiseselt kokku leppida käitumisjuhised, mida järgitakse. Kui lapsed ei saa vanematega ühendust, võib kokku leppida, et vanemaid oodatakse kodus.

Martade liidu esindaja Suhonen paneb rõhku ühiste käitumisjuhiste koostamisele, kuid soovitab ka mitte koheselt telefoniga ühendust võtta, kui elekter ära läheb. Kui inimesel hakkab igav, võtab ta nutiseadme kätte. Kui sajad tuhanded inimesed seda teevad, on võrk üle koormatud ja võimud peavad selle keskel tegutsema. Tuleks taluda rohkem igavust ja leida muid viise meelelahutuseks, nendib Suhonen.

Mida digitaalne kodune varu peaks sisaldama?

Elektrikatkestusteks ja muudeks erandjuhtudeks tuleks valmistuda näiteks soojade riiete, akuraadio ja sularahaga ning meeles pidada, et näiteks külmkappi või sügavkülma ei tohiks asjatult avada.

Soomlased on kuulekas rahvas ja nad ei satu pärast paaritunnist elektrikatkestust paanikasse. Soomes on piirkondi, kus ollakse sellega talvel harjunud, nentis Suhonen.

Panelistid tõstatasid ka muid olulisi punkte.

Panga seisukohast soovitan endaga kaasas kanda kehtivaid isikut tõendavaid dokumente, kui elektroonilist isikutuvastust ei saa kasutada. Samuti tuleks meeles pidada, et igal pool ei kasutata juhiluba isikut tõendava dokumendina, märkis OP esindaja Hovi. Ta soovitab ka eelnevalt kasutada pilveteenuseid, kus andmed talletatakse ka siis, kui juurdepääs seadmele endale on blokeeritud. Nii saab andmeid vastavalt vajadusele ka uude seadmesse üle kanda.

Pennanen seevastu soovitab valmistuda näiteks lauamängude ja meelelahutust pakkuvate raamatutega nagu enne digiajastut.

Valmistuda tuleb pettusteks

Digiteenuste turvalisuse osaks võib pidada ka erinevateks veebipettusteks valmistumist. Viimase aasta jooksul on petturid olnud väga aktiivsed ning Ulkuniemi sõnul tegeleb politsei erinevate veebikelmustega seotud kahjudega kümnete miljonite eurode ulatuses.

Panelistid tõstavad eraldi esile kelmuste teema. Näiteks nüüd, mil elektri hind on tõusnud, on tulnud petusõnumeid, kus pakutakse odavaid või lausa tasuta elektrilepinguid. Tegelikkuses võib sellistele küsimustele vastamine kaasa tuua suuri rahalisi kaotusi.

Lisaks toodi välja erinevad abiga seotud pettused, mis võivad olla seotud näiteks Ukraina sõjaga. Kuivõrd raha annetaja ei oota oma annetuse eest midagi vastu, ei pruugi ta kunagi teada saada, et tegemist oli pettusega, ütles Hovi ja jätkas: Pettuste ulatus on lai ja kurjategijaid piirab vaid nende kujutlusvõime. Nad võivad kasutada sotsiaalset manipuleerimist, kus inimene ise teeb makse, või andmete kalastust, kus saadakse kätte pangakaardid ja kurjategija teeb makse ise. Pettused põhjustavad tavaliselt kiirustamist, paanikat või muret. Petusõnum võib hoiatada ka millegi eest, mille otsa ohver hiljem komistab.

Ulkuniemi juhis pettuse vältimiseks on lihtne:

Ärge usaldage midagi, kui saate kummalise sõnumi või kõne. Lähtestage olukord ja võtke isiklikult ühendust panga, kommunaalettevõtte või ettevõttega, kust kontakt näib olevat tulnud, ja veenduge, et kõik on korras.