ANALÜÜS: Venemaa ulatuslikud rünnakud näitavad Ukraina õhutõrje nõrkust

Venemaa rünnakud Ukraina suurematele linnadele panevad Ukraina võimud valiku ette, kas tuua tsiviilelanike kaitseks oma napid õhutõrjesüsteemid või kasutada neid vasturünnakute jätkamiseks, mis on tagasi vallutanud suure territooriumi.

Lääne ja Ukraina ametnikud ning sõjalised analüütikud on nimetanud õhutõrje puudumist Ukraina üheks peamiseks nõrkuseks ajal, mil riik püüab end kaitsta Venemaa rünnakute eest, nagu näiteks massilised raketi- ja droonirünnakud, mis tabasid mitut suurimat linna esmaspäeva varahommikul, vahendab Financial Times.

Venemaa tulistas hommikusel tipptunnil Ukrainasse enam kui 80 tiibraketti ja 24 drooni, mis oli president Vladimir Putini sõnul kättemaks nädalavahetusel toimunud plahvatuse eest, mille tagajärjel varises kokku osa Venemaad ja okupeeritud Krimmi poolsaart ühendavast Kertši sillast.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel tulistati alla enam kui pooled raketid, kuid sellele vaatamata suutsid kümned tabada Kiievit ja teisi asustatud keskusi, tappes tsiviilelanikke ja kahjustades tsiviilinfrastruktuuri.

Osa rakettidest tulistasid välja Venemaa mereväe laevad Mustal merel, kuid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul kasutati ka Iraanis toodetud Shahed-136 droone. Kiievi lähedal asuvat Bila Tserkva linna tabas eelmisel nädalal kuus droonilööki, mis viitab sellele, et Venemaa võib neid saata enam kui 200 kilomeetri kaugusele.

„Õhutõrje on praegu meie kaitsekoostöös prioriteet number üks,” märkis Zelenski sotsiaalmeedias pärast telefonikõnet USA presidendi Joe Bideniga.

„President Biden lubas jätkata Ukrainale enda kaitsmiseks vajaliku toetuse, sealhulgas täiustatud õhutõrjesüsteemide tarnimist,” märkis Valge Maja oma ülevaates.

Biden mõistis oma avalduses raketilöögid hukka, öeldes, et see „demonstreerib Putini ebaseadusliku sõja täielikku julmust Ukraina rahva vastu”.

Esmaspäevane rünnak näitas, kui raske on nii suurel riigil nagu Ukraina end täielikult kaitsta jätkuvate Venemaa õhurünnakute eest, kuigi Ukraina on palunud rohkem õhutõrjesüsteeme ja lääneliitlased on nende tarnimist kiirendanud.

„Probleem pole niivõrd selles, et Ukrainal pole õhutõrjet,” ütles üks Lääne kaitsenõunik. „Asi on selles, et Ukrainal pole neid nii suure riigi kaitsmiseks piisavalt ja raketid võivad tulla ka nii mitmest suunast.”

Osana edukast vastupealetungist riigi ida- ja lõunaosas on Ukraina juba viinud osa oma õhutõrjesüsteeme rindejoonele, et aidata oma vägesid. Lääne kõrge ametniku sõnul vähendati sellega tsiviilpiirkondade kaitseks saadaoleva õhutõrje hulka.

„Neil on piiratud pikamaa õhutõrjesüsteemid,” ütles ametnik. „Nad vajavad rohkem.”

Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Vadõm Prõstaiko ütles Financial Timesile, et Ukraina andis oma Lääne pealinnades asuvatele diplomaatidele korralduse nõuda õhutõrjevarustuse lisamist.

„See on see, millest me kõik räägime esmaspäevaste rünnakute järel,” ütles ta ja lisas, et Venemaa Süüria pommitamisega kuulsust kogunud kindral Sergei Surovikini hiljutine määramine Ukraina operatsiooni juhtima tegi selgeks, et Moskva keskendub raketi- ja droonirünnakutele tsiviilpiirkondade pihta.

Pärast Venemaa vägede sissetungi veebruaris on Ukraina saanud USA-lt ja Euroopa liitlastelt mitmesuguseid õhutõrjesüsteeme, alates kaasaskantavatest õlalt tulistavatest lühimaarakettidest kuni pikemate ja keerukamate õhutõrjerakettideni.

Kuid nagu Ukraina suurtükivägi, mis koosneb Venemaal ja eri Lääneriikides toodetud haubitsatest, pole riigil ka ühtset kõikehõlmavat õhutõrjesüsteemi.

USA kavatseb lähikuudel tarnida kaks esimest kaheksast raketisüsteemist NASAMS, mille Washington on lubanud saata. Saksamaa annab üle esimese neljast IRIS-T maapealsest õhutõrjesüsteemist, täites sellega kantsler Olaf Scholzi suvel antud lubaduse.

„Venemaa rünnakud rakettide ja droonidega terroriseerivad tsiviilelanikkonda,” ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht. „Seetõttu me toetame [Ukrainat], eriti õhutõrjesüsteemidega.”

Lääne sõjatehnika täiendab Ukraina olemasolevaid Nõukogude Liidus toodetud varusid nagu kaugmaa maa-õhkraketisüsteem S-300, mis on mõeldud ballistiliste ja tiibrakettide tõrjeks ja mida analüütikute sõnul on seni kasutatud enamasti linnades.

Ukrainal on ka keskmise ulatusega süsteemid nagu SA-11 Buk, mis on mõeldud pommide ja tiibrakettide, samuti fikseeritud ja pöörlevate tiibadega lennukite alla tulistamiseks ning neid on paigutatud rohkem rindejoone lähedale.

Kuid nagu Zelenski Bidenile eelmisel kuul pärast NASAMS-i eest tänamist ütles, ei piisa neist siiski veel, et katta tsiviilinfrastruktuuri, koole, haiglaid, ülikoole ja ukrainlaste kodusid.

Esmaspäevased rünnakud tõestasid Zelenski öeldut ja see toimus enne lääneriikide kohtumist Ukraina relvatarnete koordineerimiseks ning NATO kaitseministrite kohtumist Brüsselis.

Mõlemal kohtumisel keskendutakse sellele, kuidas kiirendada relvatarneid ja tagada, et saadetud relvad oleksid riigi relvajõududele kõige tõhusamad ja kasulikumad.

„On aeg anda Ukrainale kõik relvad, mida ta vajab, et kaitsta täielikult oma rahvast, maad, merd ja taevast Putini terroririigi genotsiidse agressiooni eest,” märkis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Londonis asuva Royal United Services Institute’i mõttekoja vanemteadur Justin Bronk aga ütles, et „on kerge liialdus väita, et maailmas ei ole piisavalt õhutõrjesüsteeme, et pakkuda kogu Ukrainale täielikku kaitset õhurünnakute eest”.

„Lõpuks on see prioriteetide tasakaalustamine tsiviilpiirkondade kaitsmise või rindel võitlevate sõdurite vahel,” lisas Bronk.

Veel üks probleem on Shahedi droonide üha suurem kasutamine Venemaa poolt. Nad on odavad, suhteliselt väikesed ja suudavad katta pikki vahemaid, nende puhul saab korraga käivitada mitu drooni, et luua sülemiefekt, millega on ka keerukatel õhutõrjesüsteemidel raske võidelda.

Samas, kuivõrd need lendavad aeglasemalt ja madalalt ning kasutavad sageli müügilolevat tehnoloogiat, saab neid elektrooniliselt segada ja alla tulistada vanamoodsate radarjuhitavate õhutõrjerelvadega või isegi tavarelvadega. Ukraina teatas, et tulistas nädalavahetusel suurekaliibrilise kuulipilduja abil alla ühe drooni Shahed.

Kommentaarid
(Külastatud 405 korda, 1 külastust täna)