Venemaa Ukraina operatsioonide juhiks määratud kindral Sergei Surovikini ehk „Süüria lihuniku” varem äraproovitud terrori taktika näib vähemalt osaliselt töötavat ka Ukrainas.
Tšetšeenias tõotas kiilaspäine veteranohvitser, kes on maadleja kehaehitusega ja väljenduslaadiga, et „hävitab iga hukkunud Vene sõduri kohta kolm tšetšeeni võitlejat”. Teda mäletatakse samuti Põhja-Süürias kibedasti, kuna ta muutis suure osa Aleppo linnast varemeteks, vahendab Politico.
56-aastane õhujõudude kindral vaatas 2019. aastal mässuliste kontrolli all olevas Idlibis pealt kliinikute, haiglate ja tsiviilinfrastruktuuri lakkamatut pommitamist, püüdes murda vastase tahet ja saata põgenikke naaberriigi Türgi kaudu Euroopasse. 11 kuud kestnud kampaania „näitas karmi hoolimatust piirkonna ligikaudu 3 miljoni tsiviilisiku elude suhtes”, märkis Human Rights Watch teravas raportis.
Nüüd kordab Surovikin sama Ukrainas. Kaks nädalat tagasi määras Vene president Vladimir Putin kindral Surovikini Venemaa nn sõjalise erioperatsiooni üldjuhiks. Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov kiitis Surovikinit kui„”tõelist kindralit ja sõdalast”. Ta „parandab olukorda,” lisas Kadõrov sotsiaalmeedia postituses.
Kuid Ukraina vapustavate lahinguväljavõitude seeria tagasipööramine ja sõja suundumuse muutmine võib käia isegi halastamatule Surovikinile üle jõu. Ukrainlased on terve aasta jooksul näidanud, et nad on karmidest asjadest üle ja neid ei hirmuta sõjakuriteod – ja nad on varemgi talunud pommitamist, mis on toime pandud sama hoolimatute Vene kindralite poolt.
Kuid Lääne sõjaväeametnikud ja analüütikud märgivad, et juba on märke Vene vägede suuremast taktikalisest sidususest kui tema eelkäija kindral Aleksandr Dvornikovi ajal. „Tema sõjataktika rikub täielikult sõjareegleid, kuid kahjuks osutus see Süürias tõhusaks,” ütles Briti sõjaväeluure kõrge ohvitser Politicole. „Sõjastrateegina on ta tulemuslik, olgugi et halastamatu,” lisas ohvitser.
Surovikin võttis sihikule Ukraina energiataristu, millega kaasnes eelmisel nädalal toimunud tohutu rünnakulaine. Nädalavahetusel toimunud rünnakud tõid kaasa elektrikatkestused kogu riigis, jättes elektrita enam kui miljon majapidamist, ütles Ukraina peaministri asetäitja Kõrõlo Tõmošenko laupäeval.
„Need on alatud rünnakud kriitiliste objektide pihta,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma igaõhtuses videokõnes. „Maailm saab ja peab selle terrori peatama,” ütles ta. „Selle viimase massiivse rünnaku geograafia on väga lai,” lisas Zelenski. „Muidugi pole meil tehnilist võimekust 100 protsenti Venemaa rakettidest ja droonidest tabada. Olen kindel, et tasapisi saavutame selle oma partnerite abiga. Juba praegu kukutame alla enamiku tiibrakettidest, enamiku droone.”
Suurema osa allatulistamisest aga ei piisa häirete peatamiseks, mida Surovikin püüab rünnakutega provotseerida. Nädalavahetusel Ukraina elektrisüsteemile tekitatud kahju ulatus ületas 10. oktoobril energiainfrastruktuurile esimese rünnakulaine tekitatud kahju ulatuse, selgub riikliku võrguoperaatori Ukrenergo Telegrami postitusest.
Ukraina võimude andmetel on pärast rünnakute algust hävinud umbes kolmandik riigi elektrijaamadest. Venemaa jaoks on õhurünnakute maksumus väike, tuginedes Iraani mehitamata õhusõidukitele Shahed-136, mis on põhimõtteliselt lendavad pommid, mille hüüdnimeks on „kamikaze droonid”, kuna need hävivad kokkupõrkel sihtmärgiga.
Droonid, mille lennuulatus on 2500 kilomeetrit, tiirutavad sihtmärgi kohal, kuni antakse rünnakukäsk. 2,5-meetrise tiibade siruulatusega võib neid olla raske radaril tuvastada ja nende valmistamine maksab vaid 20 000 eurot, võrreldes näiteks tiibrakettidega, millest igaühe tootmine maksab kuni 2 miljonit eurot.
Eelmisel nädalal teatas Valge Maja, et Iraani droonieksperdid – koolitajad ja tehnilise toe töötajad – on lähetatud Venemaa poolt annekteeritud Krimmi kohapeale, et aidata korraldada rünnakuid Ukraina vastu. „Teheran on nüüd otseselt seotud kohapeal ja relvade tarnimisega, mis mõjutavad Ukraina tsiviilelanikke ja tsiviilinfrastruktuuri,” ütles riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby.
Kuid Iraani poole pöördumine abi saamiseks näitab ka Venemaa nõrkust, ütleb USA kaitseministeeriumi Pentagoni nõunik. See, et nad kasutavad Iraani droone, viitab sellele, et neil on tõesti raketid otsa saamas. „Ma ei usu, et nende võimalused on nii head, kui nad väidavad. Olen alati arvanud, et venelased on natuke õõnes jõud. Nende võimete ulatus ei ole sügav ja nad ei saa neid tegelikult väga tõhusalt rakendada. See, et nad lähevad iraanlaste juurde droonitehnoloogiat hankima, on päris kurb väide kunagise kiidetud Venemaa sõjatööstusliku või Nõukogude sõjatööstuskompleksi kohta,” ütles nõunik Politicole.
Ja kuigi droonid aitavad tekitada märkimisväärset kahju, muutuvad nende 36 kg kaaluvad kerged plahvatusohtlikud lastid venelastele probleemiks – need ei ole piisavalt võimsad, et tekitada suurtele elektrijaamadele olulisemaid kahjustusi ja seetõttu on need suunatud hoopis väiksematele alajaamadele. Lõpuks leiavad ka Lääne ja Ukraina eksperdid viise, kuidas häirida GPS-süsteemi, millest droonid sõltuvad, et need sihtmärgist kõrvale juhtida. Lääne ametnike sõnul võib neil olla lühike tõhususe periood.
Võimaluste puudumine ei ole ainus probleem, millega Venemaa kindralid silmitsi seisavad. Üks venelasi kurnavamaid probleeme on olnud üksuste juhtimise ja pädeva järelevalve puudumine lahinguväljal.
Ukrainlased on alates 2014. aastast järginud USA sõjalist doktriini ja väljaõpet, mis keskendub professionaalse kapralite ja seersantide korpuse loomisele, kes mõistab suurt pilti ja kellele antakse delegeeritud volitused langetada lahinguväljal otsuseid, kui nad oma üksusi juhivad, rääkis Atlandi Nõukogu analüütik John Barranco, kes jälgis USA merejalaväelaste operatsioone Afganistanis pärast 11. septembri terrorirünnakuid ja teenis Iraagis.
Venelaste suutmatus sellist kaadrit üles ehitada on neid Ukrainas kimbutanud ja Surovikinil pole seda puudust aega parandada. Tõenäoliselt läheb olukord veelgi hullemaks, kui Kreml viskab nüüd lahingusse Putini osalise mobilisatsioonikäsu alusel puuduliku väljaõppega värvatud.
Vaid mõnepäevase koolituse järel on värvatud juba surnud. Ning mobiliseeritud saadetakse sõja praeguses staadiumis otsustavale rindele – lõunapoolsesse sadamalinna Hersoni – kust Venemaa võimud on käskinud kõigil elanikel lahkuda enne Ukraina vägede pealetungi.
Hersoni linn on ainus piirkondlik pealinn, mis Venemaal on õnnestunud vallutada alates sissetungi algusest. See oli oluline keskus maasilla rajamisel Krimmi ja Ukraina lõunaosa vahel ning avas tee võimalikuks rünnakuks Musta mere äärsele Odessa sadamale.
Suvel alanud Ukraina vasturünnak avaldab aga nüüd Hersoni linnale survet. Venemaa taktikaline positsioon selles piirkonnas on ohus, kuna dessantvägede üksused on paigutatud Dnepri jõe läänekaldale, kus nad on väga haavatavad. „Lahinguvälja geomeetria vaatenurgast on see venelaste jaoks kohutav positsioon,” ütles Suurbritannia kuningliku ühendteenistuste instituudi maasõja ekspert Jack Watling väljaandele Politico.
Watling, kes on koos Ukraina kindralstaabiga läbi viinud operatiivanalüüse ütleb, et läänekaldal asuvad venelased on üks nende kõige võimekamaid vägesid, kuid neid ei ole võimalik korralikult varustada „nende konkurentsivõimeliseks muutmiseks vajalikus mahus” ja nad ei suuda anda vasturünnakut.
„Ukrainlastel on initsiatiiv ja nad saavad tempot dikteerida,” ütles Watling. „Puhtsõjalisest vaatenurgast oleks venelastel palju parem Hersoni linnast taanduda ja keskenduda jõe hoidmisele [idakaldalt] ning seejärel suunata suurem osa oma vägedest Zaporižja teljele, kuid poliitilistel põhjustel on seda tehtud aeglaselt ja arvatavalt ollakse valmis vastupanu osutama.
See hinnang näib olevat kooskõlas sellega, mida Ukraina kindralstaap nädalavahetusel teatas. Hersoni piirkonnas on toimunud Vene vägede liikumisi, kus mõned üksused valmistuvad linnalahinguteks, teised aga on taganenud.
Lühidalt öeldes on Surovikin sunnitud proovima läbi viia üht raskeimat sõjalist manöövrit – korrapärast taganemist jõudude ümberpaigutamiseks, kaasa arvatud vähese väljaõppega sõjaväelased ja üksused, millel puudub ühtsus. Kui kogenumad Vene väed eelmisel kuul Ukraina kirdeosas Harkivi lähedal sama liigutust proovisid, tabas neid häving.
Ümberpaigutamine üksi ei päästa Vene võitlejaid motiveeritud ja väledate Ukraina vägede eest. Loeb see, kas Surovikinil on taktikalised oskused ohtlikul taganemisel navigeerimiseks.
