Soomes kutsutakse kordusõppustele üha enam reservväelasi, mis tähendab, et õppustele kutsutakse senisest enam ka 40-50-aastaseid reserviste.
Vabatahtliku riigikaitse inspektor kolonel Jukka Nurmi ütles, et õppuste laiendamine jätkub. Ainuüksi aasta lõpuks määratakse kordusõppustele veel 9000 reservväelast. Kasv tähendab, et tänavu suunatakse õppustele kokku ligikaudu 28 000 reservväelast, järgmisel aastal aga ligikaudu 30 000 reservväelast, vahendab Iltalehti.
Osalejate arvu suurendamine tähendab igas vanuses reservväelasi. Kutsutakse ka 40-50-aastseid. Õppustel harjutatakse igasuguseid oskusi. Kogenumaid reservväelasi saab kasutada logistikas.
Kordusõppustel osalejate arvu kasv tuleneb Venemaa agressioonisõjast Ukrainas. Kaitse tugevdamisel on selle üheks osaks ka kordusõppustele tulijate arvu suurendamine.
Üks tulemus on see, et kordusõppuseid on ka arvuliselt rohkem. Nurmi sõnul korraldatakse neid „tegelikult kogu aeg”, reservväelasi hoitakse pidevalt õppustel. Lisaks suurtele õppustele on pidevalt käimas ka väiksemad õppused.
Kuigi õppuseid on mingil kujul pidevalt, on igal aastal kaks suuremat kordusõppust. Suvel ja talvel, enne kui ajateenijad koju lähevad, määratakse reservväelased suurele sõjaväeõppusele ehk „lõpulahingutele”, et koos ajateenijatega võidelda.
Õppuste aega reguleerides on reservi võimekus pidevalt tagatud, sest Soomes on talvel oluline, et ka keerulisemates oludes saaks vajadusel võidelda. Lisaks osalevad peaaegu kõigil tulevastel õppustel NATO partnerid.
Küsimusele, kas Euroopas suurenenud sõjaoht mõjutab kordusõppuste sisu, vastas Nurmi „jah ja ei”. Ta nentis, et kordusõppustel on nad alati valmistutud Soome kaitsmiseks.
Sõjas (Ukraina seisukohalt) vajalikuks osutunud suurtükiväe ja miinide kasutamine oli juba varem Soome kaitseväe tugevus, kuid seda ei saa Ukrainaga üksühele võrrelda, sest Soomes on täiesti erinev maastik ja tingimused.
Nurmi lisas, et Soomes jälgitakse tähelepanelikult uusimaid muutusi sõjatehnikas, näiteks droonide kasutamist. Soomes võetakse kasutusele kogemused, millest võiks kasu olla.
