Soome väljastas augustis venelastele ülemaailmselt 19 000 viisat. Septembris (21. septembriks) on Soome Venemaa kodanikele globaalselt väljastanud kokku 8155 viisat. Arvud on saadud välisministeeriumist.
Juuli lõpus teatati, et Soome on pärast piiriületuse koroonapiirangute eemaldamist juuli jooksul väljastanud venelastele üle 10 000 viisa, vahendab Iltalehti.
Suurem osa augustis ja septembris väljastatavatest viisadest on turistiviisad või perekülastuseks mõeldud viisad. Augustis väljastati 17 129 ja septembris 7162 turistiviisat.
Muud põhjused on olnud seotud näiteks ettevõtluse või õpingutega.
Suurem osa viisadest on välja antud Venemaal. Teistes riikides peale Venemaa on Soome väljastanud venelastele paar tuhat viisat, septembris paarsada viisat.
Venemaal väljastatavate viisade arvud võivad sisaldada ka teiste riikide kodanikele väljastatavaid viisasid, kuna need pole välisministeeriumi süsteemis eristatud.
Septembri alguses kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks viisade karmima väljaandmise venelastele. Viisalihtsustusleping peatati ja samal ajal võeti vastu otsus piirata venelastele viisade väljastamist.
Me ei saa enam venelasi usaldada ja seetõttu pole meil enam alust võimaldada neile lihtsat juurdepääsu EL-i alale. See ei ole põhiõigus, vaid privileeg, mida me neile enam anda ei taha, ütles Euroopa Liidu siseasjade volinik Ylva Johansson.
Välisministeeriumi konsulaarvaldkonna juht Jussi Tanner kommenteeris selle peale, et Soomes puudub seaduslik alus viisade väljastamise täielikuks peatamiseks ega kõigi turistiviisade väljastamise lõpetamiseks.
Ent kitsendusi on tehtud ka Soomes. Septembri alguses rakendunud piirangud on piiranud Venemaa turistiviisade andmist 10 protsendiga augusti tasemest.
Soome on muutnud viisataotluste prioriseerimist ja piiranud viisa taotlemise ajabroneeringuid. Seoses viisalihtsustuslepingu peatamisega tõusid ka viisatasud ja pikenes nende menetlemise aeg. Samuti kaotati paindlikkus seoses tõendavate dokumentidega. Soome on esitanud Euroopa Komisjonile ka ettepaneku Schengeni riikide ühtse viisapoliitika muutmiseks.
Juba enne EL-i regulatsioonide karmistamist hoidsid regulatsioonidest kõrvale näiteks Balti riigid. Välispoliitika instituudi vanemteadur Saila Heinikoski ütles juba juulis, et tõenäoliselt on Balti riikide otsused lähtunud julgeoleku argumendist, mida EL-i seadusandlus võimaldab. Heinikoski sõnul on liikmesriikidel üsna vaba voli määratleda, kes riiki võivad siseneda. See on liikmesriikide enda otsustada.
