Soome kaitseväe endine juht selgitab, mis Soomes toimuks mobilisatsiooni puhul teisiti kui Venemaal

Soomes kutsutaks mobilisatsiooni puhul teenistusse terved üksused koos relvastusega, rääkis MTV uudistele Soome kaitseväe endine juhataja Jarmo Lindberg.

Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt nädal tagasi välja kuulutatud mobilisatsioon on alanud üle kivide ja kändude. Ametlikult teatati, et mobiliseeritakse 300 000 võitlejat. Rõhk pidi olema neil, kes omavad sõjalist kogemust.

Mobilisatsiooni puhul pole aga järgitud ette antud kriteeriume. Kreml on süüdistanud selles kohalikke ametivõimusid ja lubanud asja parandada, edastab USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).

Reeglite rikkumised on ISW hinnangul ilmselgelt liiga levinud, et olla vaid üksikud vead. Venelased näevad seda selgelt.

Kreml on suutnud Venemaa ebaõnnestumisi Ukrainas varjata, sest venelased ise neid ei näe. Mobilisatsiooni reeglite rikkumiste kohta info saamiseks ei pea venelased isegi meediale ega sotsiaalmeediale ligi pääsema, sest neid juhtub nii paljudes kohtades. Info levib suust suhu, märgib ISW.

Esmaspäeval teatati, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist on Venemaalt lahkunud üle 260 000 mehe.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu lubas sõduritele enne rindele saatmist kuu aega õppusi, mille käigus arvestatakse ka Ukrainast saadud kogemustega. Teadete põhjal tundub aga, et mobiliseerituid viiakse vähemalt mingil määral juba praegu suurel kiirusel Ukrainasse.

Soome endine sõjaväeluure juht Pekka Toveri usub, et Venemaa kavatseb saata mobilisatsiooniga kogutud jõud võimalikult kiiresti Ukraina idaossa Donbassi, et peatada seal Ukraina väed.

Venemaa on üle minemas inimlainete taktikale, märgib Toveri sotsiaalmeedias. Ukrainlaste laskemoona kulutamiseks ja nende laskepositsioonide paljastamiseks ohverdatakse inimesi. Praegu kasutatakse selleks vange, varsti reservväelasi, kirjutab Toveri.

Soome endine kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg ütles nädalavahetusel MTV Uutisele, et Vene armee saab reservväelastelt „kaitselahinguks jõudu juurde”.

Kui teenistusse määratud isikud pole õppusi läbinud, on raske näha, et Vene väed muutuvad kiiresti ründevõimelisemaks, märkis Lindberg.

Üksuste väljaõppe puudumine on üks põhiline erinevus, mille erukindral Lindberg tõi välja vastates küsimusele, kuidas erineb Soome võimalik mobilisatsioon praegu Venemaal nähtust.

Soomes on sõjaväes esmalt baaskoolitus, siis juhtimisõpe ja õppused toimuvad üksuste kaupa, ütles Lindberg.

Soomes saadetakse sõjaväes koos olnud üksused reservi samuti üksuste kaupa, ütles Lindberg. Kui tuleb kutse kordusõppustele, kutsutakse sinna üksus, kes on juba varem koos tegutsenud.

Neid hoitakse teatud aja jooksul eesliini üksuste hulgas. Vanemaks saades võidakse neile anda uusi ülesandeid, ütleb Lindberg.

Kui peame Soomes mobilisatsiooni läbi viima, siis kutsutakse Soomes teenistusse terved relvastatud üksused, rääkis Lindberg. Selles on märkimisväärne erinevus võrreldes sellega, mis Venemaal praegu toimub.

Teine oluline erinevus Soome ja Venemaa vahel mobilisatsiooni käivitamisel on andmebaaside seisukord. 2000ndate aastate alguses arendas Venemaa oma relvajõude ja loobus suures osas külma sõja aegsest mobilisatsiooni süsteemist. Nad üritasid luua USA-d kopeerivat professionaalse sõjaväe süsteemi ja värvata lepingulisi sõdureid, et saada terveid elukutselisi sõjaväebrigaade, ütles endine kaitseväe juhataja Lindberg.

See oli aga Venemaal valus protsess. Enam kui pool aasta kestnud sõda Ukrainas on toonud Vene armeele kümneid tuhandeid kaotusi. Nüüd napib nii koolitajaid kui ka sõjalist materjali, märkis erukindralmajor Toveri. Tekkinud olukord on keeruline, kuna see takistab kvaliteetse lahingujõu tootmist.

Paljudel Venemaal mobiliseeritutest on ajateenistusest möödas aastaid, märkis Briti kaitseministeerium. Asjaolu, et märkimisväärne osa koolitusega tegelevatest üksustest on pärast „erioperatsiooni” pikenemist juba üle viidud Ukrainasse võitlema, toob Venemaale kaasa probleemi. Paljud abiüksused on juba rindele saadetud.

Venemaal ei pruugi olla andmeid relvajõududes teeninud või ajateenistuse läbinud isikute kohta. Seetõttu värvatakse sõdureid ühekaupa. Vene värvatutel on rindel tõenäoliselt algul raske, prognoosib riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessor kolonelleitnant Janne Mäkitalo.

Tavaliselt lagunevad kehva väljaõppega üksused, mida juhivad nõrgad juhid juba esimese tulevahetuse käigus, tõdes Mäkitalo.

Kommentaarid
(Külastatud 642 korda, 1 külastust täna)