Soome asjatundja: on üha tõenäolisem, et Ukraina võidab sõja

Soome Välispoliitika instituudi juhi Mika Aaltola sõnul on üha tõenäolisem, et Ukraina võidab sõja Venemaaga.

Ukraina väed on teinud viimastel päevadel edusamme ja sundinud Vene väed põgenema. On hakatud rääkima juba Venemaa lagunemisest, vahendab Iltalehti.

Mis aga saab siis, kui Ukraina selle sõja võidab?

Mika Aaltola sõnul pole seda varianti piisavalt kaalutud. Lähtepunktiks on olnud see, et Venemaa võidab lõpuks sõja, mille ta alustas.

Sellest ideest tuleks võib-olla loobuda. Nüüd on sama tõenäoline, et Ukraina võidab sõja. Ta on tagasi saanud alad, mille Venemaa on anastanud, hindab Aaltola.

Sõja kaotamine oleks Venemaale eriti muserdav. Venemaal eeldatakse, et riik on domineerival positsioonil ja suudab oma sõjad võita.

Rahvusvahelise sõja kaotamine on suurriigi jaoks äärmiselt ebatavaline. See, et naaberriik sõja kaotab, on Venemaa suurriigi staatuse seisukohalt tõesti muserdav, leiab Aaltola.

Kui Venemaa kaotab, muutub Euroopa julgeolekusüsteem viisil, mida Venemaa pole osanud ette näha.

Superriik saab oma staatuse suurema võimsuse tõttu. Kaotusega aga kaotab Venemaa selle staatuse. Vene eliidi unistused võivad aastakümneteks ununeda.

Venemaad rünnatakse pidevalt. Euroopa Liit on Venemaa energeetikast loobunud ning Venemaa positsioon Läänemerel on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise tõttu jäänud ahtaks.

Lääne liit on praegu tugevam kui kunagi varem. Kui kaarti vaadata, siis Venemaa jaoks on olukord tõesti halb, kommenteeris Aaltola.

Soome jaoks on naaberriigi sõda oluline. Aaltola sõnul on sõda näidanud, et Venemaa võim pole sugugi piiritu. Venemaaga seotud muret ja hirmu tuleks Soomes päris palju vähendada. Teatud mõttes oleme isegi kaitstumad, kui ukrainlased näitavad, et Venemaad saab lüüa, räägib Aaltola.

Seda tuleb arvestada strateegilises sihikindluses, millega Soome Ukrainat aitab. Ja aidata tasub, see viib selgelt tulemusteni, märgib Aaltola.

Aaltola sõnul ei tunnista Venemaa oma kaotusi, isegi kui maailm neid märkab. Sõja kaotamine on raske asi. Neid hetki ajaloos, mil sõda kaotatakse ja suurriik jääb alles, on vähe, ütleb Aaltola.

Sõja kohal on olnud Venemaa tuumarelvade oht. Kas Venemaa võib viimase abinõuna kasutada tuumarelva?

Muidugi on kõik võimalik, aga loogiliselt võttes pole sellel mõtet. Kui Venemaa kasutab taganedes tuumarelva, rõhutab see Venemaa lüüasaamist, ütleb Aaltola.

Tuumarelva kasutamine kahjustab Venemaad koheselt, lisab Aaltola. USA ja Hiina on pidanud läbirääkimisi, et Venemaa arvatakse siis ÜRO Julgeolekunõukogust välja, Bosporuse väina ei saa Venemaa enam kasutasa ning Venemaad ootavad sõjalised vastumeetmed.

See tooks kaasa ka Lääne sekkumise Ukrainas, mille puhul oleks Venemaa kaotused veelgi suuremad. Kui Venemaa käitub ratsionaalselt, ei kasuta ta tuumarelva. Tuumarelva kasutamine oleks Venemaale suur väärtusekaotus ja see rõhutaks sõja kaotust, ütleb Aaltola.

Kaotused sõjas esitavad väljakutse ka Venemaa sisepoliitikale. Näiteks nädalavahetusel edenes Ukraina oma vasturünnakus märkimisväärselt ja Venemaa jaoks murdus üks rinne Ukrainas.

Pärast seda mõeldakse Venemaal veelgi rohkem sellele, kuidas on sõda Putini juhtimisel kulgenud ja kas sellel on mõtet, mõtiskleb Aaltola. Asjad, millele oleks pidanud enne sõtta minekut mõtlema, tulevad nüüd välja ja sõja absurdsus hakkab Venemaa juhtkonnale selgeks saama. See võib mõjutada seda, kuidas juhtkond koos püsib.

Aaltola hinnangul võivad võimule tulla inimesed, kes leiavad, et oleksid rünnaku paremini läbi viinud – või poleks üldse sõda alustanud.

Kommentaarid
(Külastatud 596 korda, 5 külastust täna)