Venemaa president Vladimir Putin püüab osalise mobilisatsiooniga sõja initsiatiivi tagasi enda kätte võtta ja lahingute dünaamikat muuta, hindab Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteadur Sinikukka Saari.
Eile kolmapäeval, 21. septembril teatas Venemaa kahest olulisest sammust seoses sõjaga Ukrainas. Esmalt kuulutati riigis välja osaline mobilisatsioon, mille eesmärk on kutsuda riigi sõjaväe ridadesse 300 000 inimest, vahendab MTV.
Teiseks korraldab Venemaa enda poolt Ukrainas okupeeritud aladel nn referendumeid. Nii Ukraina kui ka Lääneriigid on pettusteks tembeldatud küsitlused süstemaatiliselt hukka mõistnud.
Venemaa teate kohaselt korraldatakse nn referendumid Zaporižja, Hersoni, Donetski ja Luhanski oblastis.
Kui tehakse teatavaks Kremlile soodne hääletustulemus, on need Ukraina piirkonnad Moskva silmis Venemaa osad, märgib Saari. Seega võib Venemaa oma sõnavõttudes tõlgendada Ukraina vasturünnakuid ka praegusel hetkel näiteks Hersonis ja Luhanskis rünnakutena Venemaa alade vastu.
President Putin ei öelnud aga oma kõnes, et okupeeritud alad oleksid Venemaa tuumaheidutuse kaitse all, märkis Ameerika mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
ISW teatel rääkis Putin küll samas kõnes mobilisatsiooni käivitamisest, okupeeritud aladest ja tuumasõja võimalusest, kuid vältis nende otsest sidumist omavahel.
Kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva, siis USA ei jääks niisama kõrvalt vaatama, ütles MTV uudiste hommikusaates Soome rahvusvahelise poliitika ekspert Risto E.J. Penttilä.
Tundub võimatu, et sellesse ei sekkuta, märkis Penttilä. Tema väitel teab isegi Putin, et tuumarelvade kasutamine ületab künnise, millest edasi ei saa enam rahvusvahelise koostöö juurde naasta. Venemaa on juba niigi isoleeritud. Penttilä ütleb, et Venemaad hakataks kohtlema nagu natsi-Saksamaad.
Penttilä sõnul oleme praegu „suures pöördepunktis”. Olukord on muutunud ebastabiilseks. Võimalik, et minnakse 1990ndate aastate suunas, mil Venemaal võim vahetus. Samuti on võimalik, et eskaleerumine toob kaasa tuumarelva kasutamise. See on väga ebatõenäoline, kuid teoreetiliselt võimalik, ütles Penttilä.
Ukraina edukas vasturünnak Harkivi oblastis näitas, et Venemaa ei suuda konflikti ühepoolselt külmutada samamoodi nagu pärast 2014. aasta Krimmi okupeerimist ja lahinguid Ida-Ukrainas.
Pärast probleeme Harkivi piirkonnas kohtus president Putin Hiina ja Venemaa juhtidega. Avalikkusele räägiti kõnelustest vähe, kuid tundus, et Putin ei saanud Aasia suurriikidelt tuge.
Penttilä oletab, et Hiina võis anda Venemaa agressioonisõjale tähtaja, mis osaliselt kiirendas Kremli otsust mobilisatsiooniga alustada.
Hiina võis Penttilä sõnul öelda, et sõja asi tuleb ära korraldada. Nüüd hakati eskaleerima, et talvel tuleks lahendus. Hiina ei näidanud välja otsest toetust Venemaale. Aruteludes jäi kõlama vaid see, et Venemaa mõistab Hiina muret, märgib Penttilä.
Kas seati ajaline piir või mitte, aga Vene mobilisatsiooniväed pole sugugi eliitarmee, kirjutab mõttekoda ISW.
Levinud on arvamus, et 24. veebruaril tungis Venemaa parimate vägede ja varustusega Ukrainasse. Nüüdseks tublisti üle poole aasta võidelnud üksused on kandnud suuri kaotusi nii isikkoosseisu kui varustuse osas.
Vene reservväelased on halva väljaõppega ja neile ei korraldata kordusõppusi, teatab ISW.
Venemaa teatel saavad Ukrainasse saadetud reservväelased täiendavat väljaõpet. Koolituse pikkust täpselt ei öeldud, aga räägiti rohkem kui kuust. Kurski oblasti sõjaväekomissari sõnul suunatakse alla 30-aastased rindele ilma täiendava väljaõppeta.
Lisaks plaanib Venemaa kutsuda lahingusse vaid need reservväelased, kellel on lahingukogemust, väitis kaitseminister Sergei Šoigu. Seda on aga väga vähestel Vene reservväelastel, välja arvatud need, kes praegu võitlevad Ukrainas, nendib ISW.
Ukrainas sõdiva Vene armee jaoks on mobilisatsiooni käivitamine nii meeldiv kui ka peaaegu kohustuslik uudis. See on kandnud suuri kaotusi ja viimaste nädalate sündmused on näidanud, et olulisel osal okupeeritud aladest on kaitse väga haavatav.
Mobilisatsiooniga püüab Putin tagasi võtta initsiatiivi, mille Ukraina temalt võttis, ütles Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteadur Saari. Ta üritab sõjapidamises käiku vahetada, lisas Saari. See on ka test, kuidas rahvas mobilisatsiooni vastu võtab. Reaktsioon on olnud tugev ja kiire.
Meeleavalduste käigus on kinni võetud üle 1400 inimese, teatab vabaühendus OVD-info. Organisatsiooni andmetel on meeleavaldusi toimunud vähemalt 38 linnas.
Viimati nähti Venemaal sellise ulatusega proteste, kui Putin kuulutas veebruaris välja „erioperatsiooni Ukrainas”. Ka sel ajal võeti palju inimesi kinni. Meeleavaldused vaibusid üsna kiiresti.
Inimesed kardavad, et praegu toimub eskalatsioon ja sõjategevust laiendatakse. Isegi kui see enda pereliikmeid veel ei puuduta, võib see juhtuda mõne kuu või aasta pärast, hindab Saari.
Mõttekoja ISW hinnangul ei lahenda 300 000 inimese mobiliseerimine neid „paljusid probleeme”, mille käes riigi armee praegu Ukrainas kannatab. ISW usub, et mobilisatsioon ei tugevda Vene vägesid veel mitme kuu jooksul.
Mobilisatsiooni osaline elluviimine Venemaa poolt ei takista seega Ukrainal vabastamast sügisel ja talvel rohkem Venemaa poolt okupeeritud alasid, kirjutab ISW.
