Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgustikujuht Jukka Savolainen ütleb, et jutt Läänemerest kui NATO sisemerest on vale kuvand, mis loob võltsi turvatunnet, vahendab Iltalehti.

Rünnakud Nord Streami vastu Läänemerel muudavad ka Soome julgeoleku ja varustuskindlusega seotud ohupilte, ütleb Savolainen.

Viimasel ajal on Soomes kombeks rääkida sellest, kuidas Soome ja Rootsi NATO liikmeks saades muutub Läänemeri NATO sisemereks, mille puhul Venemaa oht Soomele väheneb. Savolainen tahab sellise kuvandi eest hoiatada. See on vale ettekujutus, mis loob võltsi turvatunde, märgib Savolainen.

„Soome ja Rootsi kuulumine NATO-sse parandab küll meie julgeolekut, kuid ei takista Venemaal meie mereliiklust erinevate hübriidoperatsioonidega oluliselt häirimast,” jätkab Savolainen.

Soome on teatavasti nagu saar ning 90 protsenti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Seda on praktiliselt võimatu asendada maanteetranspordiga, sest ekspordi ja impordi mahud on nii suured. Savolainen märgib, et kui Soome mereliiklus katkeb, tõusevad nii ekspordi- kui ka impordihinnad. See tähendab omakorda, et Soome niigi väikeste marginaalisega eksporditööstuse konkurentsivõime nõrgeneb. Ja kui nii pikalt jätkub, siis jääb Soome vaesemaks. Ja selleks piisab pelgalt häiretest, ütleb Savolainen.

Hübriidmõjutamise puhul on ainsaks piiriks kujutlusvõime. Nüüd on Läänemere lõunaosa gaasitorud õhku lastud ja lõhutud. See on tüüpiline hübriidoperatsioon, mitte otsene sõjaline operatsioon. Pole teada, mis juhtus või kes seda tegi. Ja isegi kui kurjategija välja selgitataks, ei oleks vastus otsene sõjaline vastus, ütleb Savolainen.

Avalikult välja toodud näidete põhjal võib mereliiklust häirida ka näiteks vale-terrorirünnak kaubalaevale või vale-tuumaallveelaevaõnnetus.

Savolaineni sõnul viitavad Nord Streami rünnakud sellele, et Läänemerel võib nüüd esineda erinevaid häireid.

Soome mereliikluse puhul on Savolaineni sõnul olemas stsenaarium, kus Venemaa tahab Soomet hübriidoperatsioonidega mõjutada. Siis on suur osa karmidest vastumeetmetest sellised, et need oleksid sõjalised aktid Venemaa vastu. Riik, mille sõjalaev selles osaleb, läheb sõtta tuumarelvaga varustatud riigi ehk Venemaa vastu, kirjeldab Savolainen.

Teisisõnu välditaks karme vastumeetmeid samamoodi nagu Ukraina sõjas. Toetus oleks seega piiratud, sest otsest sõjaseisukorda Venemaaga ei taheta, jätkab ta.

Ülalkirjeldatud olukord kehtib Savolaineni sõnul ka nn NATO sisemeres. Seetõttu peab nüüd neid ohtusid tõsiselt kaaluma ja nendeks valmistuma, mis tähendab varustuskindlust. Lisaks peab rõhutama, et NATO toetust tuleb siin kiiresti ja palju saada. Soome huvides on seda rõhutada, märgib Savolainen.

Läänemere põhjas jooksevad ka Soome jaoks väga olulised infovõrgud. Ka neid võib ohustada. Seal kulgevad andmed. Infovõrkude katkemine on Soome jaoks märkimisväärne kaotus, kui oluline osa neist peaks katkema – ega neid seal väga palju ei ole, ütleb Savolainen.

Savolaineni sõnul peaks Soome hakkama julgustama EL-i valmistumist merega seotud ohtudeks. Teatud üksikjuhtudel võivad mereliikluse kaod olla nii suured, et neid ei ole võimalik korvata. Soome peaks hakkama nõudma, et EL valmistuks sellisteks sündmusteks rahaliselt, leiab Savolainen.

Ja kuigi me palume ELilt toetust, peame säilitama oma varustuskindluse, eelistatavalt seda suurendama. See oleks eriti hea täiendus järgmise valitsuse programmi jaoks, lisab Savolainen.

Venemaalt Põhja-Saksamaale tulevad Nord Streami gaasitorud lasti esmaspäeval õhku. Savolainen näeb – kui süüdlane on Venemaa – kolme mõju. Eelkõige saab Venemaa nõudmisi esitada Rootsile ja Taanile, eriti Taani Bornholmi saare ümbruses. Nordstream 1 kulgeb Taani territoriaalvete lähedal. Kui osa kahjustustest on tekkinud territoriaalvetes, võivad venelased nõuda uurimist ja esitada nõudmised, miks Taani pole selliseid sündmusi ära hoidnud. Teisisõnu tekitab see julgeolekupoliitikaga seotud destabiliseerivaid pretensioone, ütleb Savolainen.

Teiseks lähevad gaasitoru plahvatused ja nendega seotud väited Savolaineni sõnul Venemaa enda publikule hästi peale, Putini sõnul peab Venemaa ju praegu sõda kogu Lääne vastu. Venelased on praegu eriti vastuvõtlikud ja neile saab öelda: „Kas näete nüüd, kuidas Lääs peab meie vastu sõda ja Lääs on nüüd hävitanud ka meie gaasitorud.”

Kolmas mõju on Savolaineni sõnul seotud energiarelvade üldisema kasutamisega.

Järgmisel talvel ei tule Nord Streami torujuhtmete kaudu gaasi, isegi kui sõda Ukrainas leiab lahenduse. Seetõttu ei ole gaasis kokkuleppimine ühegi rahulepingu paketi osa, ütleb Savolainen.

Ja nüüd on üks energiaallikas vähem. See tähendab, et kui talvel peaks energiasüsteemis esinema muid häireid, võib see olla ligilähedane olukorrale, kus korterid mõnes linnas külmuvad. Sellega võib Venemaa jätkata Lääne kodanikuühiskonna destabiliseerimist, mida ta on juba pikka aega praktiseerinud, mis võib mõjutada seda, kas Ukraina toetamist tasub jätkata, jätkab Savolainen.

Helsingis alustas 2017. aastal tegevust Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise kompetentsikeskus, mille eesmärk on edendada arusaamist riiklike või valitsusväliste osalejate hübriidmõjust ja võitlusest hübriidohtudega.