Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi direktor Markku Kangaspuro leiab, et show-laadsed „referendumid” Ukrainas võivad viia sõjas kõige ohtlikuma faasini.

Jah, nii see on, ütles Kangaspuro Iltalehtile. See on omamoodi kulminatsioonipunkt ja selle protsessiga luuakse sõjaseisukorras uus strateegiline positsioon.

Venemaa on korraldanud hääletusi enda okupeeritud Ukraina oblastites, milleks on Luhansk, Donetsk, Herson ja Zaporižja. Kangaspuro ütles juba enne referendumite „tulemuste” avaldamist, et ilmselt näitavad need piirkondade soovi Venemaaga ühineda.

See on algusest peale selge. Neid poleks muidu korraldatud ja sellist vaeva nähtud, leiab Kangaspuro.

Kangaspuro sõnul pole Ukraina praktiliselt kordagi Venemaa territooriumile rünnakuid korraldanud või vähemalt selliseid rünnakuid tunnistanud. Nüüd on Venemaa aga välja tulemas enda ehitatud lõksust, kus seni kirjeldati Ukraina ründamist piiratud erioperatsioonina.

See toob kaasa täiesti uue olukorra, märkis Kangaspuro. Nüüd peetakse seda lahinguid alal, mille Venemaa on oma otsusega kuulutanud oma territooriumiks. See loob ohtliku faasi ja annab Venemaale võimaluse kasutada väga laia valiku vahendeid.

Kangaspuro peab tõenäoliseks, et Venemaa president Vladimir Putin teeb ülehomme reedel, 30. septembril teatavaks hääletustulemused ja selgitab piirkondade Venemaa koosseisu liitmise protsessi.

„Tõenäoliselt näeme Putini sellist kõnet ja igasuguseid karme ähvardusi selle kohta, kuidas Venemaa reageerib, kui tema territooriume rünnatakse,” ütleb ta. Ilmselt kritiseeritakse Läänt ka Ukraina relvastamise eest.

Kui jutt sellele läheb, siis tõstatub taaskord küsimus taktikaliste tuumarelvade kasutamise võimalusest ehk Venemaa territooriumi terviklikkuse kaitsmisest kõigi võimalike vahenditega, prognoosib Kangaspuro. Samuti märgib ta võimalust, et Putin ei ütle oma kõnes veel täpselt, mis juhtuma hakkab.

Ta võib öelda, et piirkonnad tahavad Venemaaga ühineda ja Venemaa peab vajalikuks piirkondade ja nende elanike kaitsmist. Siis võib järgmisel nädalal toimuda Vene parlamendi duuma istung, kus ühinemisavaldus rahuldatakse. Pärast seda on Kremli otsustada, kui kaua seda küsimust õhus hoitakse, selgitab Kangaspuro.

Putinil on Kangaspuro sõnul mitu võimalust, mida ta pärast show-laadset hääletust edasi teeb. Üks on see, et jätkatakse nii, nagu on siiani olnud. Teine on see, et Putin kasutab seda poliitiliselt ja ütleb, et Ukraina on tunginud Venemaa territooriumile.

Kangaspuro sõnul tähendaks see, et Putin alusta sõja järgmist faasi Venemaal sõjaseisukorra kehtestamisega, mille käigus värbataks pikale veninud sõtta veel rohkem mehi.

Kui see juhtub, on see propaganda poliitiliselt kirjaoskamatute venelaste jaoks. See loob taaskord võimaluse kasutada kõiki võimalikke vahendeid, sealhulgas võimaluse kasutada kõige tugevamaid relvi, nendib Kangaspuro.

Kangaspuro väitel saab talv olema mõlemale poolele raske aeg. Sõda võib muutuda positsioonisõjaks või ka Venemaa võib enne talve alustada oma vastuoperatsiooni.

Putin peab midagi ette võtma, sest kriitika mobilisatsiooni käivitamise ja noorte meeste massilise lahkumise suhtes tekitab rahutusi. Surve tuleb sõja toetajatelt ja neilt, kes nõuavad sõja lõpetamist. Lisaks saab majandus suurema löögi, ütleb Kangaspuro.

Sõja venimisel pingestab Ukraina abistamine Euroopat ning Kangaspuro sõnul tuleb survet ka Venemaa traditsioonilistelt partneritelt, näiteks Hiinalt. Poliitilised läbirääkimised toimuvad kulisside taga. Üha enam Euroopa valitsusi ja Hiina võivad üha enam tahta leida poliitiline lahendus sõja lõpetamiseks.

Siis on kõige koledam variant, et Venemaa kasutab kogu oma tohutut arsenali Ukraina ründamiseks. Sel juhul võib Venemaa kasutada ka tuumarelva, nendib Kangaspuro.