Ukraina vasturünnak edeneb, aga kiiret lahendust ei ole näha. Soome asjatundja hoiatab Lääne tüdimuse eest sõjauudistest ning Ukraina üksi jätmises võitluses Venemaa vastu.
Soome Aleksanteri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö ütles, et vasturünnak võib kesta veel mitmeid kuid, kuni kevadeni välja. See on üks põhjuseid, miks on infot vasturünnaku kohta saadud praeguseks väga vähe, vahendab MTV.
Ukrainlased on rääkinud vasturünnakust mitmeid kuid ja kui see nüüd toimub, siis tahetakse teada saada, kuidas on läinud, ütles Käihkö. Samas on reaalsus see, et vasturünnak venib tõenäoliselt väga pikaks.
Käihkö sõnul on Ukrainale pandud väga suured lootused. Ukraina ametivõimud on hakanud neid ootusi alla suruma väidetega, et vasturünnak võib kesta pool aastat. Venemaa on koondanud piirkonda väga suured jõud ja läheb mitmeid nädalaid, enne kui midagi toimub.
Käihkö hoiatab ka etteruttavate tõlgenduste eest. Kui teavet on vähe, siis tõlgendatakse seda nii, et vasturünnak kukkus läbi. See on aga liiga etteruttav tõlgendus. Kui tegemist on pika vasturünnakuga, siis on toimumas veel palju asju.
Käihkö sõnul näib praegu, et nädala jooksul on Ukraina hõivanud mitmed punktid. Selle tähendust on aga veel vara hinnata. Praegu pole veel teada, mis olid Ukraina eesmärgid. Suurem eesmärk on see, et ajada Vene väed Dnepri jõe idakaldale. See on realistlik eesmärk, aga selle saavutamine võtab aega mitmeid nädalaid, või isegi kuid.
Teine külg on see, et kui Ukraina leiab, et kurnamissõjas mängib aeg nende kasuks ja nad saavad loota Lääne toetusele, siis kurnatakse Vene vägesid selles piirkonnas, kuna jõe lääneosas on neil teatud eelised. Nad on suutnud purustada sildu, mis on Vene vägede jaoks oluline ühendustee.
Käihkö sõnul on Ukraina veidi edasi liikunud ka ida pool, mis on samuti oluline märk. Ukraina luure andmetel on Venemaa toomas juurde lisavägesid ja need liiguvad Donetski oblastisse. Juuli algul hõivasid Vene väed Luhanski oblasti ja kui nüüd saadakse kätte Doinetski oblast, on oluline eesmärk täidetud.
Suvi on lõppemas ja seda ka Ukrainas. Sügisel tekib muda, mis raskendab maapealset võitlust. Talvel, kui maa külmub, siis on võimalikud taas suuremad lahingud. Sõdurite elu muutub aga talvel raskemaks. Seetõttu ootasid paljud asjatundjad, et Ukraina alustab vastupealetungi alles kevadel.
Käihkö sõnul tahab Ukraina panna riigi lõunaosas Vene väed olukorda, kus nende seal hoidmine muutub ebamugavaks. Kui aga Venemaa otsustab võitlust jätkata, siis venib sõjategevus järgmisse aastasse.
Ukraina vasturünnak on oluline signaal nii ukrainlastele endile kui ka Läänele, et Ukraina võib sõda veel võita. Selle poliitiline tähendus on väga suur. Praegu on märgata juba sõjast väsimist ja uudiseid tuleb järjest vähem. Samas tuleb valmis olla selleks, et sõda kestab veel mitu aastat ning Ukrainat tuleb kogu selle aja pidevalt jõuliselt toetada, mitte natukesehaaval, nagu seni on tehtud.
