Putin kuulutas välja uue Russki Miri doktriini, mis puudutab ka Soomet – mida see tähendab?

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas eile esmaspäeval, 5. septembril välja uue välispoliitilise doktriini Russki Mir, millest hakatakse edaspidi juhinduma.

Vene välispoliitika asjatundja, Tampere ülikooli abiprofessor Rinna Kullaa ütles, et selles pole midagi uut. Sellist asja oli tema sõnul Kremlist oodata.

Putini uus välispoliitiline ehk „humanitaarne” doktriin on mõjutatud nn Russki Mir ehk Vene Maailma ideest. Kullaa sõnul on tegemist kultuurilis-sotsioloogilis-poliitilise mõttemalliga, mis oma praeguses poliitilises tähendusses sai alguse juba 21. sajandi alguses, vahendab Iltalehti.

Vene ideoloogid ja kõva käe poliitikud on õigustanud venekeelse elanikkonna kaitsmiseks teiste riikide asjadesse sekkumist Russki Mir mõttemalliga. Nii on juhtunud näiteks Krimmi okupeerimisega Ukrainas.

Putini poolt heaks kiidetud 31-leheküljeline doktriin ütleb, et Venemaa peab „kaitsma, kindlustama ja edendama vene maailma traditsioone ja ideaale”.

Vene Föderatsioon pakub tuge välismaal elavatele kaasmaalastele nende õiguste realiseerimiseks, nende huvide kaitse tagamiseks ja vene kultuurilise identiteedi säilitamiseks, ütleb doktriin.

Doktriini kohaselt peab Venemaa tugevdama koostööd teiste slaavi rahvaste, samuti Hiina ja Indiaga ning tugevdama sidemeid Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Aafrikaga.

Kullaa kahtleb selle uue doktriini strateegilistes eduvõimalustes. „Ma arvan, et pole sugugi kindel, kas Hiina valib tiheda partnerluse Venemaaga või on see Lähis-Idas väga edukas,” ütleb ta.

Selle poliitika strateegiline edu on küsitav, sest see hõlmab partnerlust paljude erinevate riikidega. See, kuidas need partnerlused toimivad, sõltub ka nendest teistest osapooltest ja sellest, kuidas nad Venemaa tegevusse suhtuvad.

Kullaa hinnangul on Kreml pikalt kaalunud, kas Russki Mir kaasatakse välispoliitikasse või mitte. Venemaa välispoliitiline strateegia hõlmab teadlikkust ja olukordade lõpuni nägemist. Kullaa arvates ei olnud ette teada, et selline lahendus tuleb.

Kullaa sõnul pole aga juhus, et Putin kuulutas välja uue välispoliitilise doktriini peaaegu samal ajal, kui Venemaa teatas Euroopa gaasikraanide sulgemisest. Tema sõnul on need omavahel selgelt seotud.

See uus välispoliitika hõlmab otsust vähendada gaasitarneid Euroopasse. Need on omavahel ühendatud, kuigi selles uues välispoliitikas seda ei mainitud. Need tulid aga ühel ajal, ütleb ta. Kullaa peab gaasitarnete katkestamist Putini strateegiliseks veaks. Kui gaasikraanid oleks lahti jäetud, oleks Venemaal olnud rohkem võimalusi oma ettearvamatut poliitikat jätkata, ütleb ta. Nüüd on see otsus Euroopas teada, mistõttu võetakse ilmselt ette vastumeetmed. Reaktsioonid tulevad ka nendest riikidest, mida mainiti selles poliitikakõnes.

Soome peaks sellise poliitika suhtes valvas olema, ütleb Kullaa. Tema sõnul on selge, et Putini uuel doktriinil on tagajärjed ka Soomele. Sellel uuel poliitikal on tagajärjed ainuüksi seetõttu, et Soome on osa Euroopa Liidust ja Lääneriikidest, ütles ta. Kullaa toob näiteks, kuidas see uus doktriin räägib Gruusiast ja eriti Abhaasia ja Osseetia piirkondadest, mille Venemaa tunnistas iseseisvaks pärast Gruusia sõda 2008. aastal.

See on Soome jaoks oluline Venemaa nõudmiste tõttu Läänele 2022. aasta alguses. Toona teatas Venemaa, et soovib Ukraina ja Gruusia NATOst välja jätta, kuid nõudmisi tõlgendati toona ka Soomet ja Rootsit puudutavatena. See oli üsna strateegiline viga aasta alguses, kui Kreml pani Ukraina ja Gruusia ühte patta Soome ja Rootsiga. See oli tõesti suur muutus, ütles ta.

Praeguses poliitikakõnes tuuakse taas esile Gruusia. Minu arvates tuleks sellistele asjadele Soomes tähelepanu pöörata, märkis Kullaa.

Kuigi Venemaal on Russki Miri mõttemalli kasutatud õigustamaks Venemaa okupeerimist Krimmis ja kohalolekut näiteks Donbassi separatistlikes piirkondades, on Kullaa sõnul esmaspäevase avalduse põhieesmärk mujal. Selle uue poliitikaga ei sea Putin eesmärgiks sõjalisi operatsioone kiirendada ega rünnakut õigustada, vaid saata sõnum oma riigi kodanikele.

Selle eesmärk on avalikult tutvustada Venemaa globaalset paiknemist ja selgitada oma rahvale välispoliitikat neile arusaadavas keeles, ütles Kullaa.

Kuigi see kehtib ka välismaal elavate venekeelsete inimeste kohta, on peamiseks auditooriumiks oma etnilised venelased Venemaal. Kullaa märkis, et varem on Russki Miri kasutatud omamoodi vastulause või jõuna näiteks rasketele majandusoludele. Võrreldes sellega pole ime, et see tõstatatakse taas vastusena keerulistele oludele.

Kommentaarid
(Külastatud 2,324 korda, 1 külastust täna)