Nord Streami plahvatused on tekitanud Soomes küsimuse: kas sõjategevus laieneb Läänemerele?

Rünnakud Nord Streami gaasitorudele on tõstatanud Soomes küsimuse, kas olukord Läänemerel võib sõjaliselt eskaleeruda. Nii hindavad eksperdid olukorda.

Esiteks sabotaaž. See on nädala ja ka tänane sõna. Rootsi meedia teatas täna varahommikul, et Nord Streami gaasitorus avastati neljas lekkekoht, vahendab MTV.

Rünnakud Nord Streami mõlemale torujuhtmele on Põhjamaad eriti ärevile ajanud. Samas pole veel teada, milline riik või grupeering on rünnakute taga. Tugevad kahtlused viitavad aga Venemaa suunas.

Näiteks endine Soome kaitseväe peastaabi luureülem Pekka Toveri on väitnud, et Venemaa on aastaid valmistunud ja harjutanud veealuse taristu lõhkumist ning Nord Streami probleeme põhjustab meie idanaaber.

Venemaa loomulikult ise eitab seotust plahvatustega.

Taani kaitseminister Morten Bødskov märkis eile, et Läänemere piirkonna julgeolekuolukorra pärast on põhjust muretsemiseks. Lisaks on NATO oma hiljutises avalduses teatanud, et rünnakud Läänemerel on väga murettekitavad.

Samas tekib küsimus, kas Venemaa rünnakust alguse saanud konflikt laieneb ka Läänemerele?

Välispoliitika instituudi vanemteadur Matti Pesu ei välistaks eskaleerumise võimalust, kuigi ei pea seda tõenäoliseks. Tema sõnul on piirkonna strateegilised positsioonid Venemaale ebasoodsad. Kui Venemaa agressioonisõda peaks laienema ka Läänemerele, suurendab see NATO sekkumise tõenäosust.

See aga ei välista teatud eskaleerumise võimalust allpool sõjalise jõu kasutamise läve. Alternatiivina on välja toodud gaasilekete kasutamine mereliikluse häirimiseks. Võimalikke stsenaariume on teisigi, loetleb Pesu sotsiaalmeedias.

Pesu kirjeldab olukorda, kus Venemaa laevastik aktiviseerub Läänemerel. Kui see peaks juhtuma, reageeriksid ka Lääs ja NATO riigid oma mereväe viimisega piirkonda.

Mereliikluse häirimine võib tõepoolest tekitada olukorra, kus NATO ja Venemaa merejõud oleksid piirkonnas konkreetselt vastamisi. Suureneb otsese konflikti oht, märgib Pesu.

Ja ka Venemaa on sellest teadlik – lõpuks nüüd, kui NATO teatas oma hiljutises avalduses, et reageerib „kõikidele tahtlikele rünnakutele kriitilise taristu vastu ühtselt ja sihikindlalt”.

Soome sõjateaduste doktor Jarno Limnéll peab eskaleerumist võimalikuks – nagu ka rünnakuid teistele sihtmärkidele, mitte ainult Nord Streami gaasijuhtmetele.

Putini tegevusel ei paista olevat piire. Eskalatsioon on võimalik, sealhulgas rünnakud mujal. Energiataristu sihtmärke ja kübermaailma tasub juba praegu jälgida, annab Limnéll sotsialmeedias nõu.

Soome Välispoliitika Instituudi teadusdirektor Mikael Wigell on aga veelgi otsekohesem. Tema hinnangul tähendab Nord Streami sabotaaž konflikti eskaleerumist (laienemist) Euroopa Liidule lähemale.

Kui gaasitoru rünnakute taga on Venemaa, on see Wigelli sõnul oluline pööre hübriidmõjus, mida Venemaa on pikka aega Euroopale ja laiemalt Läänele suunanud. See ei puuduta enam ainult üksikuid hübriidlööke, vaid tervet operatsiooni. Hübriidohtude vallas liigub Venemaa Läänemere piirkonnas hübriidhäiretelt hübriidoperatsioonidele.

Nii Soome valitsus kui ka paljud asjkatundjad rõhutavad, et sõjalist ohtu Soomele praegu ei ole ning kiiresti muutuvatesse olukordadesse tuleks suhtuda kannatlikult. Sa ei tohi lasta tekkida hirmul.

Välispoliitika instituudi direktori Mika Aaltola sõnul põhinevad Venemaa viimase aja nipid tema nõrkusel.

Enda gaasitoru lõhkamine ei ole ikka väga hirmus, kui keskkonnakahju välja arvata. Jah, ka Venemaa võib andmekaableid läbi lõigata, nendib ta sotsiaalmeedias.

Aaltola tuletab meelde, et Ukraina on Venemaa sõjalise võimekuse sedavõrd ära söönud, et järele jääb vaid „peamiselt segaduse, sabotaaži ja hirmutamise võime”.

Hirm tekib ainult siis, kui laseme sellel juhtuda, märgib Aaltola.

Kommentaarid
(Külastatud 742 korda, 1 külastust täna)