Karm: Rootsis on puhkenud migrantide sõda, mis ei lõppe enne, kui kõik on surnud

Rootsi ühiskond on jõudnud migrantide omavaheliste arveteõiendamisteni, mille lõppu pole näha, kuhu politsei ei julge sekkuda ning millega on seotud üha suuremal arvul tapmisi.

Stockholmi lõunaosas asuval moslemite kalmistul on kõrvuti kaks pealtnäha tagasihoidlikku hauda. Sinna on maetud lähedased sõbrad, 19-aastaselt surnud Izzy ja 16-aastaselt surnud Maslah, vahendab Iltalehti.

Kõigepealt suri Izzy, kaks päeva hiljem Maslah. Nad maeti samal päeval kõrvuti. Maslah ja ta sõbrad mõrvasid kõigepealt kättemaksuks Izzy. Järgmisena mõrvati Maslah, kättemaksuks Izzy mõrva eest.

Sellest sai alguse kättemaksuspiraal, mis ei näi lõppevat. Jõugud ise on öelnud, et „sõda lõpeb siis, kui kõik on surnud”. Ligikaudu 20 protsenti kõigist tulistamissurmadest Rootsis on Järva piirkonnas, kuhu kuulub Rinkeby. Ja see pole linn, vaid eraldiseisev linnaosa.

Rootsi praegusel suurimal jõugukonfliktil on täpne alguskuupäev: 22. juuli 2015. Probleemid ei alanud muidugi sel päeval, kuid see oli viimane piisk karikas, pärast mida väljus kõik kontrolli alt.

Selle juulikuu kolmapäeva jooksul juhtus palju. Stockholmist põhja pool asuvas Forexis toimus relvastatud rööv. Saaki saadi korralikult: umbes 200 000 euro eest. Üks röövis osalenutest oli Rinkebyst pärit Izzy, keda hiljem kahtlustati, et ta oli kogu röövimise peamine korraldaja.

Rinkebys levis kiiresti jutt: oma küla poistel on see õnnestunud! Varem oli rühmitus toime pannud vargusi, sissemurdmisi ja narkoäri, kuid mitte midagi sellist.

Kõik ei olnud siiski õnnelikud. Izzy sõber Maslah oli maruvihane, sest sõber polnud teda röövi kaasanud. Ta oli osalenud planeerimisel.

Seetõttu soovisid Maslah ja veel mõned nooremad sõpruskonna liikmed Izzyga samal õhtul kohtuda. Nad kohtusid ja Izzy püüdis pakkuda oma osa saagist, suurt osa. See aga ei aidanud. Izzyt tulistati mitu korda. Kõrvalseisjad kutsusid abi ja Izzy viidi helikopteriga haiglasse. Keskööl ta suri.

Vahetult pärast tema surmauudisest kuulmist said Izzy sugulased aru, et keegi maksab teo eest kätte. Üks isadest helistas isegi politseisse ja palus enda poeg vahistada, et too kättemaksus ei osaleks.

Politsei ei nõustunud: „Kedagi ei saa kinni võtta.”

Mõlema poole perekonnad ja sugulased on rootsi-somaallased. Somaalia kogukonna vanematel inimestel on kombeks püüda asju lahendada, isegi veretasu makstes. Seda selleks, et vältida kättemaksu. Kuid nooremad inimesed sellist traditsiooni ei järgi.

Kaks päeva pärast Izzy surma lasti Maslah maha tankla hoovis. Maslahi sõpruskond oli seal, kuid kuulid tabasid ainult teda. Maslah suri lasust pähe.

Pole teada, kes Maslahit tulistas. Asi oli aga siiski kättemaksus, see on Rinkeby rahvale selge.

Samuti on ebakindlus Izzy tapja suhtes. Paljud arvavad, et see oli Maslah. Nüüdseks on möödunud seitse aastat ja kummaski juhtumis pole kedagi süüdi mõistetud. Izzy ja Maslahi juhtumite puhul oli vihjeid ja tõendeid, näiteks valvekaamerate pilte, kuid mitte piisavalt isegi süüdistuse esitamiseks.

Paljud teavad, kes keda tulistas. Kohalikud aga politseiga ei räägi, et nad ise samasse kättemaksuspiraali ei satuks.

Praegune Rinkeby konflikt sai alguse nende juulipäevade sündmustest.

Lapsepõlvesõbrad ja sugulased, inimesed, kes kasvasid koos üles samas piirkonnas, jagunesid kahte leeri. Rinkebys sündis kaks vastandlikku jõuku: Shottaz ja Surmapatrull (Dödspatrullen). Mõlemal jõugul ei ole ainult üks juht, neil on mitu juhti.

Shottaz ja Surmapatrull on kogu riigi kuulsaimad jõugud. Suur osa tulistamistest jõukude vahel või sees toimub Järva piirkonnas, kuhu Rinkeby kuulub. 90 000 elanikuga Järvas oli mullu üheksa mõrva.

Rootsi ajakirjanik Diamant Salihu on spetsialiseerunud jõukude kuritegevusest kirjutamisele. Ta on teinud sel teemal mitu dokumentaalfilmi Rootsi SVT-le ja kirjutanud raamatu Tills alla dör (Kuni kõik on surnud). Raamatu soomekeelne versioon ilmus septembri alguses, kirjastuses Johnny Kniga.

Salihu avab raamatus muuhulgas ka Rinkeby jõugukonflikti algus- ja hetkeseisu, millest räägivad jõugu liikmed ise. Konflikt jätkub endiselt. Praegu on veidi rahulikum, sest eelmisel aastal tabas politsei ja pani vangi suure hulga jõugujuhte, räägib Salihu.

Rahulik olukord ei pruugi kaua kesta. Praegu kannavad paljud konflikti teise poole ehk Surmapatrulli liikmed karistust, kuid vabanevad järgmise kahe aasta jooksul. Jõugus on palju lojaalseid liikmeid, kes ootavad vabanemist, räägib Salihu.

Käesoleval, 2022. aastal on Rootsis kõik varasemad tulistamistes hukkunute rekordid löödud. Eelmisel aastal hukkus tulistamistes 45 inimest. Tänavu septembri alguses oli surmajuhtumeid juba 47.

Kuigi jõugubossid on vangis ja olukord on mingil määral rahunenud, pole see ainult positiivne. Algab võimuvõitlus nii jõukude vahel kui ka sees. Võimule tulevad uued noored, kellel ei pruugi olla näiteks relvade kasutamise kogemust. Paljud otsivad kättemaksu nende nimel, kes vangi läksid. Praegu on rahulik, aga võib puhkeda kaos, arvab Salihu.

Kui Rootsis poliitikutelt, politseinikelt või sotsiaaltöötajatelt küsida, mida olukorraga ette võtta, on nad kõik ühel meelel. Oleks pidanud varem sekkuma, panema lapsed põhikooli lõpetama, suurendama tööhõive määra, vähendama vaesust ja nii edasi. Rohkem oleks pidanud koostööd tegema nii ametiasutuste kui elanike vahel.

Siiski jätkus sama olukord aastakümnest aastakümnesse. Paljud osapooled süüdistavad teineteist, kuigi ainus lahendus on Salihu sõnul kõigi osapoolte osalus ja koostöö. Vaja oleks selgust, kes mida teeb ja kes teeb koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel. Kõik peavad selles osalema ja ainult üks osapool ei saa probleemi lahendada. Ja ennekõike: kes hakkab seda tegevust juhtima, et erinevate ametkondade koostöö toimiks?

Kui äärelinnas toimuvad tulistamised, on lapsed sageli tunnistajateks. Praegu toimub palju kokkupõrkeid päevasel ajal ja avalikes kohtades. Sündmused keerlevad Rinkeby laste peas.

Mõtlen sellele iga päev, iga tund, räägib Rinkebys põhikoolis õppiv Osman dokumentaalfilmis Kes päästab lapsed? (Vem ska Rädda barnen?), mille Salihu tänavu tegi. Mure on põhjendatud, sest viimastel aastatel on üle poole piirkonna tulistamistest toimunud vähem kui 100 meetri kaugusel koolidest või lasteaedadest.

Kui dokumentaalfilmis küsitakse laste tulevikuplaanide kohta, ei nähta midagi head. Sinna läheb veel palju aega, kuni olen täiskasvanu. Kõik võib juhtuda. Inimesed võivad surra, mina võin surra, ütleb Osman.

Rootsi politsei on tuvastanud Stockholmi piirkonnas 52 kuritegelikku jõuku. Umbes kaks kolmandikku neist on kohalikud, st tegutsevad teatud piirkonnas või eeslinnas. Ülejäänuid on politsei defineerinud näiteks äärmusvõrgustikena, motojõukudena või muude kuritegelike ühendustena.

Politsei on tuvastanud Stockholmi piirkonnas umbes 1500 kuritegelike rühmitustega seotud inimest. Nende inimeste vanus on 14–77, kõige levinum vanus on 22 aastat. Kuritegelikud jõugud kasutavad abilistena isegi 8-aastaseid.

Soolise jaotuse järgi on jõukude liikmetest 98 protsenti mehed. Samas juhib politsei tähelepanu, et naiste roll jõukudes on osaliselt ebaselge. Asjatundjate sõnul peetakse naisi isegi politseis kergesti „lihtsalt kannatanuteks või tüdruksõpradeks” ning nende osalust kuritegudes alati ei uurita.

Kogu riigi kohta on politsei kuritegelike rühmitustega seostanud üle 15 000 inimese. Vanuse ja soo jaotus on sarnane Stockholmiga. Kõige rohkem liikmeid on motojõukudes.

Käesoleva aasta jooksul on Rootsis tulistamisi olnud keskmiselt rohkem kui iga päev: 273 korda. Surnuid on 47, haavatuid 74 (5. septembri seisuga). Keskmiselt iga nädal hukkub tulistamises vähemalt üks inimene. Eelmisel aastal lasti maha 45 inimest.

Arvud sisaldavad vaid politsei poolt kinnitatud juhtumeid, seega on tegelik juhtumite arv ilmselt suurem. Jõukude kurjategijate osakaalu tulistamistes pole välja toodud, vaid kõik tulistamised on kokku liidetud.

Eeslmisel, 2021. aastal pandi Rootsis toime 113 tapmist. 2020. aasta oli rekordaasta: tapmiste ohvriks langes 124 inimest. See arv oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Umbes 40 protsendi tapmiste puhul kasutati tulirelva. Kümne aastaga on see näitaja kahekordistunud.
Soomes sureb igal aastal tapmistes umbes sada inimest. Elanike arvu kohta pannakse Soomes toime rohkem tapmisi kui Rootsis.

Kommentaarid
(Külastatud 1,931 korda, 1 külastust täna)