Soome välispoliitika instituudi juhi Mika Aaltola hinnangul pole Venemaal kehtestatud osaline mobilisatsioon ka Soome jaoks sugugi tühine asi.
Tundlad peaks olema valvel selle suhtes, milleks Venemaa lähiaastatel võimeline on. Venemaa on suurriigi hiilgus on saanud haavata ja võib olla ettearvamatu. Samuti on see ähvardanud naaberriike erinevate aktsioonidega, vahendab Iltalehti.
Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu sõnul puudutab mobilisatsioon kolmesada tuhandet reservväelast. Aaltola hinnangul võiksid väed tegutsemisvalmis olla kevadeks.
Venemaa toodab sõjavalmidust. See pole tühine asi isegi naaberriigi jaoks. Venemaa eeldab, et väljakutse on pikaajaline ja peab sõda kõigi olemasolevate vahenditega.
Venemaa otsib ka sõtta mineku eufooriat ja püüab tõsta vägede motivatsiooni, mis Ukrainas on hetkel väga madal. Venemaa on sõda kaotamas ja kahekordistab panuseid, et saavutada sõjas pööre, märgib Aaltola.
Aaltola toob välja, et tegemist on naaberriigiga, kus elab potentsiaalselt miljoneid inimesi, keda võib relvile kutsuda. Venemaa on mobiliseerumas ja tema järgmised käigud on ettearvamatud. Aaltola sõnul peaks Soome olema nüüd valmis Venemaa sõjaliseks surveks.
On ebatõenäoline, et Venemaa saab lähiaastatel relvajõududesse lisaks miljoneid inimesi, kuid selleks on vaja valmistuda. Venemaa on oma valitsuse kaudu teada andnud, et teatud oht on ka Soomel.
Aaltola sõnul eeldab ohu minimeerimine, et Soome jätkab valitud liinil ja liitub NATOga ning suurendab oma sõjalist võimekust, milleks investeeritakse järgmisel aastal märkimisväärseid lisavahendeid.
Venemaa ei lõpeta, vaid paneb kõik mängu, ütles Aaltola.
Aaltola sõnul on aga kõige tõenäolisem stsenaarium, et Venemaa on hääbuv suurriik, mille eesmärk on püüda päästa seda, mida Ida-Ukrainas päästa annab, ja hoida Krimmi okupeerituna.
Aaltola sõnul on hetkel raske näha, et Venemaa võiks uutele sõduritele relvi hankida. Lääne sanktsioonid takistavad teatud komponentide tarnimist. Lääs peab olema väga sihikindel, et Venemaa ei saaks neid komponente ja Venemaal poleks tööstuslikku võimekust relvi toota relvi, mida väed vajavad.
Aaltola arvates peaks Lääs nüüd sanktsioone veelgi karmistama ja jätkama sõjalist abi Ukrainale, et Venemaa ei saavutaks Ukrainas võitu.
Venemaa president Vladimir Putin ähvardas oma kõnes Läänt tuumarelvaga. Aaltola sõnul tuleks püüda leida ka vastumeetmeid Venemaa tuumaheidutusele, et Venemaa teaks, mis tuumarelva kasutamisele järgneb.
Praegu ei ole Venemaa tuumariigiks kvalifitseeruv ratsionaalne tegutseja, vaid haavatud suurriik. Siis võib see ka ebaloogiliselt käituda. Seetõttu tuleb leida vastumeetmed, et Venemaa mõistaks oma olukorda.
Aaltola rõhutab, et Venemaal ei tohi lasta sõjas võita. Kui Venemaa seal võidab, järgneb surve Poola piiril, Baltikumis ja ka Soomes. Peab olema karmim kui kunagi varem, märgib Aaltola.
