Ukraina presidendi nõunik: Varem või hiljem jõuab sõda Lätti – millega tuleks arvestada?

Ärge laske end petta, varem või hiljem jõuab sõda Lätti, ütles Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovõtš.

Arestovõtš ütles Läti kaitseministeeriumi parlamendisekretärile Baiba Bļodniece’le antud intervjuus, et ainult teadmisega, et sõda võib varem või hiljem alata, on võimalik üles ehitada professionaalsed ja võitlusvõimelised relvajõud.

Arestovõtši sõnul näitas sõda, kes on Ukraina tegelikud sõbrad. Ta hindab kõrgelt Läti osutatud panust, mis on võimaldanud Ukrainal vastu pidada.

Samas ta märgib Ukraina kogemusele tuginedes: „Ärge petke ennast ja tunnistagem, et varem või hiljem jõuab sõda teie juurde.” Ta märkis, et on olnud kogu aeg seisukohal, et ohvitser, kes ei usu, et sõda võib alata, ei saa enam teenistust jätkata ja peab erru minema.

Kogu riigi valitsemine peaks Arestovõtši sõnul lähtuma sellest, et „sõda tuleb kindlasti”. Selle mõttega peaksid elama kõik Venemaa naabrid. Tema sõnul tegi Ukraina selle vea, et elas teadmisega, et sõda ei tule. Nüüd aga kirjutas Ukraina president äsja alla käskkirjale, et kõik uued hooned peavad olema pommivarjendiga.

Kõik demokraatliku riigi institutsioonid ja inimõigused peavad säilima, kuid samas olema suunatud nende vastu, kes avalikult väljendavad riigivaenulikku suhtumist ja kellest võivad saada vastase kaasosalised. „Demokraatia ja inimõigused peaksid aga meie riikides olema põhiline sisuelement,“ rõhutas nõunik.

Zelenski nõunik leiab, et Venemaa sissetungi korral Lätti võib arvestada teatud alade ajutise okupeerimisega. Tema sõnul võivad need olla piiriäärsed linnad.

Arestovõtš tunnistab, et Vene armee võitleb endiselt samamoodi nagu nõukogude ajal, püüdes saavutada lahinguväljal võitu suurearvulise ülekaaluga. Kuid nagu on näidanud paljude Ukraina lahingute tulemused, osutus pealetungivate relvajõudude juhtkond nõrgaks ja ülemate võimekus oli puudulik.

Arestovitši sõnul on Vene armee Achilleuse kand endiselt logistika. Armee tagalaüksused on väga haavatavad, seetõttu suunasid Ukraina kaitsjad sõja esimestest päevadest peale oma löögid varustusüksuste vastu.

„Partisanid, eriüksused ja territoriaalkaitse said sellega suurepäraselt hakkama. Seega on Läti puhul soovitus selline – territooriumi ei saa täielikult kaitsta ja massiivsete suurtüki- ja õhurünnakute ajal end ohtu seades kaevikus istuda on mõttetu,” ütles Arestovõtš.

„Niipea, kui hakkate hävitama Vene armee varustusliine, mõjutab see kohe ka ülejäänud kontingendi lahinguvõimet. Neil saab otsa laskemoon, kütus, neil pole midagi süüa,” räägib asjatundja.

Arestovõtš ütles Ukraina kogemuse põhjal, et esiteks püüavad Vene väed rakettide, õhurünnakute või sabotaažirühmadega rünnata olulisi otsustuspunkte. Varsti pärast seda järgneb tohutu invasioon.

Enne peamiste vaenlase vägede Riiga jõudmist aktiveeritakse sama oluline sõjalis-psühholoogiline mõjutamisvahend – täielikult avatud ja massiivne helikopteri rünnakjõud, mis üritavad maanduda Riia keskväljakutel, sooritades erinevaid sabotaaži operatsioone ja püüdes hõivata valitsushooneid. Sellist taktikat kasutas Vene armee ka Kiievi ümbruses.

„Kõigest tund pärast sõja algust ilmusid linna nn rohelised mehikesed. Pean ütlema, et sellel oli ühiskonnale väga mõjus ja hävitav psühholoogiline mõju,” räägib Arestovitš Ukraina sõja esimestest tundidest.

Sellistel juhtudel on vaja kiirreageerimisüksusi, mis tõmbavad vastase kohe lahingusse, kuni mehhaniseeritud üksused tulevad appi ja hävitavad vastase, omades märkimisväärset ülekaalu.

„Seda saavad teha eriüksused, seda saavad teha tavalised territoriaalkaitse üksused või kõik teised väljaõppinud võitlejad, kes põhimõtteliselt teavad, kuidas vaenlase pihta tulistada. Võti sellistes olukordades on lihtsalt tulistada teda nii, et ta jääb paigale. Lisaks sellele peab tulistamine jätkuma kogu aeg, et dessantväelased ei saaks oma positsioone tugevdada ja hakata oma lennukeid lisajõududega lennuväljale maandama,” selgitab Arestovõtš.

Venemaa sissetungi korral Lätti suunatakse tema põhilöögid lennuväljade, meresadamate ja raudteesõlmede pihta. Erinevalt teiste riikide relvajõududest on Vene armees varustamine väga kehva tasemega, ja kui varustamine toimub autodega, on see veel nõrgem, räägib asjatundja.

Selleks, et vältida vaenlase maandumisrajale jõudmist, on vaja see katta liivaga, et lennuk hakkaks libisema. Sellega on juurdepääs lennuväljale suletud ning ei pea hävitama ei lennuvälja tehnikat ega lennurada.

„Pidage meeles, te ei pea Vene armeed kohe alistama, vaid selle edasitungi tõhusalt peatama, et võita aega NATO vägede edasiseks sissetoomiseks ja järgnevateks NATO operatsioonideks,” ütles Arestovõtš.

Isegi Baltikumis juba kohal viibiva kontingendi lähetamine võtab aega vähemalt kolm päeva. Kui kõik on õigesti tehtud, siis selle kolme päeva jooksul kurnatakse vastase tagalaüksused põhjalikult ära, märkis Zelenski nõunik.

Kommentaarid
(Külastatud 1,398 korda, 1 külastust täna)