Ukraina nõuab Saksamaalt suuremat sõjalist panust, aga Saksa kaitseministeeriumi esindaja ütles, et piir hakkab kätte jõudma, mil täiendav abi nõrgestab Saksamaa enda kaitsevõimet.
Saksa parlamendi Bundestagi liikmed Kristian Klinck, Sara Nanni ja Alexander Müller avaldasid väljaandes Spiegel pühapäeval artikli, milles kutsusid üles suurendama sõjalist abi Ukrainale, kuna see on ka Saksamaa huvides.
Artikli autorite väitel tuleks seda teha ka Saksamaa enda relvajõudude Bundeswehri arvelt ja koos sellega suurendama relvatööstuse tellimusi, et puudujääki korvata. Märgitakse, et Ukraina püsimajäämine on Saksamaa enda julgeoleku huvides.
Saksa valitseva sotside erakonna SDP välispoliitika asjatundja Ralf Stegner ütles väljaandele Spiegel, et artikli autorid lähtusid eeldusest, et sõda kestab kaua aega, aga sõda peaks lõppema võimalikult kiiresti. Selle saavutamine ei nõua aga tingimata relvastust, vaid diplomaatilisi, humanitaarseid ja majanduslikke jõupingutusi. Saksamaa peaks võtma selles osas juhtiva rolli, märkis Stegner.
Stegner kritiseeris ka relvatööstuse toodangu suurendamist, mida tuleks teha vaid äärmisel vajadusel. Ei tohiks tekkida uut võidurelvastumist, ütles Stegner, kes juhib Saksa parlamendis desarmeerimise komisjoni.
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles, et Saksamaa tarnib juba Ukrainale suures koguses relvi. Samas on oluline jälgida, et sõjategevus ei eskaleeruks (laieneks).
Saksa kaitseministeerium ei pea enam võimalikuks relvatarneid armee ladudest. „Me oleme jõudnud piiri peale Bundeswehri varude osas,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Christine Lambrecht. Tema väitel ei tohi Bundeswehri enam nõrgestada.
Ukrainas tervitati artiklit Saksamaa relva-abi suurendamise teemal. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba jagas artikli linki sotsiaalmeedias.
Autoritel oli „täiesti õigus”, nõudes oma riigilt maksimaalset sõjalist toetust. „Hästi varustatud Ukraina on parim pikaajaline investeering Euroopa julgeolekusse,” kirjutas Kuleba.
