Soome asjatundja: Putini relv on nälg, seetõttu pole rindel suuri muutusi

Venemaa ründas Ukrainat 24. veebruaril, mis tähendab, et sellest on peagi möödas pool aastat. Märke sõja lõppemisest aga näha pole.

Soome sõjaajaloolane Lasse Laaksonen kirjeldab praegust olukorda kui patiseisu, mil kummalgi osapoolel pole jõudu, et astuda otsustavaid samme, vahendab MTV.

Laaksoneni hinnangul loodab Venemaa president Vladimir Putin nüüd lääneriikide kehvale koostööle. „Diktatuuril ja Putinil pole praegu kuhugi kiiret. Nad ootavad, et lääneriikide toetus ja koostöö hakkab nõrgenema,” ütles ta.

Teisalt on Laaksoneni väitel sõja venimine üllatav, sest Venemaa lootis kiiresti võita ja paljud arvasid, et Ukraina taastub kiiresti. Sõjas on kätte jõudnud kurnamissõja faas.

Ukraina sõja tagajärjed on näha kogu maailmas, näiteks energia- ja toiduhindade tõusus. Venemaa-vastased sanktsioonid on näiteks Euroopas gaasikraanid kinni keeranud.

ÜRO peasekretär António Guterres on öelnud, et näljahäda ärahoidmiseks peaksid Venemaa väetised ja põllumajandussaadused takistusteta maailmaturule jõudma. Mõned ÜRO liikmesriigid ei ole Venemaa sõjategevust hukka mõistnud.

Putini relv on nälg, märkis Laaksonen. Seda kasutatakse edukalt. On riike, kes pole Venemaa ründavat tegevust hukka mõistnud. Seal elatakse igapäevaelu, kus inimesi huvitab peamiselt enda turvalisus ja rahu. Sõda on Euroopas lähedal, aga tuhandete kilomeetrite kaugusel ei reageerita sellele emotsionaalselt ühtemoodi, ütles Laaksonen.

Mõnes mõttes eeldatakse, et lääneriigid on vastupidiselt Putini algsele ideele tegutsenud väga ühtselt. Nüüd, pärast seda kuldset faasi tekivad mõrad ja siis on diktatuuril palju lihtsam olukorda kontrollida. Venemaal puudub kodanikuühiskond ja opositsioon, kuid lääneriikides on mitmehäälne raamistik, millel on kriisiolukorras omad väljakutsed, leiab Laaksonen.

Oht on selles, et Venemaa hakkab maailma näljas Lääneriike süüdistama. „Muidugi, kui Venemaal õnnestub seda teemat hästi turundada, siis nenditakse, et kaugete riikide näljahädas on süüdi Lääneriigid. Siin mängivad kuvand ja heidutusefektid ülimalt olulist rolli,” lisas Laaksonen.

Kommentaarid
(Külastatud 821 korda, 1 külastust täna)