Soome asjatundja: aeg mängib Venemaa kasuks, seetõttu on Ukrainal oluline enne talve midagi ära teha

Aeg mängib konfliktis Ukrainaga Venemaa kasuks, seetõttu on Ukrainal enne talve oluline midagi ära teha, ütles Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjateaduste dotsent ja Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö.

Sügis toob kaasa vihmad, mis muudavad maapinna pehmeks ning raskesti läbitavaks. Lisaks ilmaoludele on Käihkö väitel Ukrainal veel põhjusi, miks peaks enne talve midagi saavutama, vahendab Iltalehti.

Poliitiliselt on Ukrainal vaja näidata, et nad suudavad sõja võita ning Läänele tahetakse saata sõnum, et Ukrainat tasub edasi toetada, samuti tahetakse oma inimestesse süstida usku võidu võimalikkusse.

Lisaks tahetakse vaidlustada Venemaa narratiivi, et Venemaa on igal juhul võitja, olenemata sellest, mida Ukraina või Lääas teevad.

Viimastel päevadel on Ukrainas olnud tähelepanu keskpunktis Zaporižja tuumajaam. Nii Venemaa kui Ukraina süüdistavad teineteist jaama ja selle ümbruse pommitamises. Eile pühapäeval teatas Venemaa, et Ukraina on pommitanud jaama tuumajäätmete hoidlat.

Käihkö peab praegust olukorda eriti ebameeldivaks ja sõja olulisimaks küsimuseks. Põhjus pole vaid radioaktiivse lekke ja tuumaõnnetuse võimalikkus, vaid Ukraina varustamine elektriga.

Ligi viiendik Ukraina elektrist tuleb sellest jaamast. Kui see Ukraina võrgust lahti ühendatakse, siis tekib Ukrainal elektriprobleem. Kui Soomes räägitakse külmast talvest, siis Ukrainal on veel vähem raha väljastpoolt riiki elektri ostmiseks.

Tuumajaama kõrval on teine oluline teema rahvahääletus, mida Venemaa planeerib piirkondade ühendamiseks Venemaaga. Käihkö sõnul ei muuda need rahvahääletused sõja seisukohalt eriti midagi, aga Ukraina seisukohalt vähendavad need läbirääkimiste võimalusi Venemaaga. Venemaa võib neid alasid kasutada ukrainlaste värbamiseks enda poolel võitlemiseks.

Lääneriikide toetus on Ukraina sõjaliste operatsioonide elujõud ning Käihkö sõnul pole abi seni olnud piisav.

Üks suur ebakindlus on see, kui kaua ja millisel kujul toetust jätkatakse. Käihkö kahtleb, kas lääneriikidel jätkub poliitilist tahet sõja venides laiaulatuslikku toetust jätkata, sest näiteks juulis suuremaid lubadusi enam ei tulnud.

Putin loodab, et Lääs tüdineb sõjast ja toetus Ukrainale väheneb, mis nõrgendab Ukraina olukorda. Putin loodab, et suudab külma talve ja energiat ära kasutada, märkis Käihkö.

Käihkö kirjeldab lääneriike ja nende abi kui „Ukraina nõrka kohta”, omamoodi wild card’i, millest sõltub palju, kuid millele ei saa täielikult loota.

Kui toetus lõpeb või sellest ei piisa, siis võimalused kaovad. Kui tahame, et sõda pöörduks Ukraina jaoks positiivses suunas, nõuab see meilt palju rohkem, kui on juba tehtud, märkis Käihkö.

Käihkö hinnangul võib ka abistajate seas tekkida erimeelsusi sõjalise abi osas, sest suurem osa abist tuleb USA-st ning Euroopa pole nii suurt rolli võtnud.

Euroopa suuremast rollist enda julgeoleku seisukohalt on räägitud juba pikka aega ja kui USA-s leitakse, et Euroopa ei tee ikka veel piisavalt oma julgeoleku heaks ja loodab hoopis USA abile, siis motivatsioon võib kaduda ka teisel pool Atlandi ookeani. Samuti võib Hiina võimalik tegevus Taiwani suhtes viia USA tähelepanu Ida-Euroopalt eemale.

Toetuse tähtsus muutub sõja venimisel veelgi olulisemaks. Ja pikenemine tundub väga tõenäoline, kuna kummalgi poolel ei näi olevat piisavalt jõude olulisteks pealetungideks. Lisaks jaguneb rinne kaheks, lõuna- ja idapoolseks.

Briti kaitseministeerium spekuleeris laupäevases ülevaates, et Venemaa püüab juhtida Ukraina tähelepanu Donbassile ja lõunast eemale, takistades Ukrainal korraldada suuremaid vasturünnakuid Hersoni piirkonna vabastamiseks.

Ukraina on selgelt öelnud, et plaanib septembriks vasturünnakuid ja Hersoni vabastamist.

Samal ajal on Venemaa viinud sõdureid Donetskist Hersoni, mis muudab Ukraina vasturünnaku veelgi keerulisemaks. Sõda on näidanud, et Ukraina kaitsevõime on palju tugevam kui ründevõime ja Ukraina relvajõududel pole suuri ründeoperatsioonide kogemusi, märkis Käihkö.

Kui Venemaa läheb üle kaitsele, siis on see tohutu operatsioon okupeeritud alade tagasisaamiseks, kui just Vene armee moraal täielikult kokku ei kuku, aga sellisele soovmõtlemisele ei saa lootma jääda, lisas Käihkö.

Ukrainalt oodatakse vasturünnakuid, kuid suure tõenäosusega püüab riik muuta Venemaa tingimused Hersoni oblastis keeruliseks. Pärast seda, kui Ukraina seal varustusühendused katkestas ja armeel pole piisavat laskemoona, vett ega toitu, on Venemaal raske võitlust jätkata. Nii saab ka Ukraina kaotusi vältida.

Venemaal valmistutakse samuti selleks, et sõda kestab veel aastaid. President Vladimir Putin allkirjastas neljapäeval dekreedi, mille kohaselt suurendatakse relvajõude umbes 140 000 sõduri võrra.

Kui aeg töötab Venemaa kasuks, võivad nad endale lubada ka enne ründamist oodata positsioonide paranemist. Käihkö arvab, et järgmisi suuremaid operatsioone näeb ilmselt talvel või kevadel.

Venemaa on sõjaliselt Ukrainast tugevam. Käihkö tuletab meelde, et üldiselt nõrgendab Ukraina pinnal sõja pidamine riigi positsiooni veelgi. Näiteks Ukrainale ei meeldiks Hersoni linnas sõdida, sest iga linnakodanik on ukrainlane.

Venemaad aga Käihkö sõnul tsiviilisikute saatus eriti ei huvita, kuid kui sõda peetakse Ukraina pinnal, piirab see ukrainlaste tegevust. Ukrainlased kannatavad selle all igas mõttes kõige rohkem. Näiteks Venemaa majandus langeb tänavu vaid 6 protsenti, samal ajal kui Ukraina oluliselt väiksemat majandust mõjutab sõda kuni 40-protsendilise langusega.

Kui Käihkö käest küsida, kas Venemaa teeb uue katset Kiievit vallutada, kahtleb sõjateadlane, sest eelmisel korral sai Venemaa paraja löögi allapoole vööd. Jah, see on võimalik, aga eelmisel korral läks nii kehvasti, et on raske uskuda, et nad uuesti prooviksid. Samas tasub sõjas oodata üllatusi, märgib ta.

Lisaks eeldab Kiievi peale minek Venemaalt vägede väljaviimist ida- ja lõunarindelt.

Kommentaarid
(Külastatud 404 korda, 1 külastust täna)