Soomes lahendati 28 aasta tagune mõrvamüsteerium – kuidas see toimus?

28 aastat tagasi, 1994. aasta augustis, vaid mõned kuud enne Estonia uppumist kadus Turus salapärasel kombel noor jurist, kes oli vaid mõned kuud varem saanud lapse isaks. Ta oli läinud kodust välja ja kadus keset Turu linna.

Juhtumit uuriti algul kui kadumist, siis kui võimalikku tapmist, aga mingit lahendust ei olnud. Politseis kutsutakse selliseid lahenduseta jäänud juhtumeid pimedateks. Turu juristi kadumine oli üks selline pime juhtum. See oli nii 27 aastat, vahendab Helsingin Sanomat.

Kadunud jurist Ilpo Härmäläinen oli pärit Porist. Ta oli läinud Turusse õigusteadust õppima. Tema pruut järgnes talle. Nad olid samaealised ja kui said 30 täis, siis abiellusid.

Pärast ülikooli lõpetamist asus Ilpo tööle juristina ravimitööstuse ettevõttes. Kui aga tähtajalist lepingut enam ei pikendatud, asutas ta oma firma, tegi tööd kodus ja jätkas vana tööandja juures konsultandina. Tööd oli piisavalt.

See oli hea, sest Ilpol oli paarsada tuhat marka laenu, praeguses vääringus ligi 50 000 eurot. Soomes oli 1980ndate aastate lõpus majanduskasv ning laenu sai kergesti. Ilpo oli ostnud ka aktsiaid laenu peale. Siis tuli suur majanduslangus lama. Aktsiate hinnad kukkusid. Võlg oli suurem kui aktsiate väärtus. Noor jurist ei osanud seda oodata.

Muidu läks Ilpol kõik hästi. Laenu tagasimaksed olid suured, aga nendega tuldi toime. Kauaoodatud esiklaps oli äsja sündinud. Mehel oli lapse üle hea meel ja ta aitas naist lapsega tegelemisel.

Pere elas Turu kesklinnas Eerikinkatul kahetoalises korteris. Korter oli kolmandal korrusel. Aknast oli vaade tänavale ja Centrumi kaubanduskeskusele. Stockmann oli vaid kvartali kaugusel, samuti Kauppatori.

Lapse ja töö tõttu jäi aga korter väikseks ja pere hakkas otsima suuremat elamist. Nad leidsid sobiva ja kavatsesid suve lõpus sisse kolida. Juulis oli pere teinud väikse reisi vanemate juurde Porisse. Pärast seda tuldi tagasi koju Turusse.

Just siis pereisa kadus. Keset päeva, jälgi jätmata. Seljas vaid kerge jope, särk, lips ja käes portfell.

Ilpo kadus 3. augusti keskpäeval. Veidi enne seda oli talle helistatud. Korteris olid veel naine ja vastsündinud laps. Naisele oli ta rääkinud, et läheb reklaamimehega vaatama üht korterit.

Politsei oli seda reklaamimeest pärast kadumist üle kuulanud, aga teda ei osatud kahtlustada. Ta oli puhkenud ülekuulamisel nutma ja ütles, et tea kadunud mehest midagi. Teda ei võetud tol korral vahi alla.

Varsti pärast kadumist võttis politseiga ühendust Ilpo vend. Ta oli leidnud kadunud venna korterist mitmeid dokumente. Nende põhjal ta leidis, et vend võis olla seotud majanduskuritegudega ja sai petta. Vanem vend on ise samuti jurist ja ta tegi majanduskuritegude kohta teate.

Venna arvates olid kadumine ja majanduskuriteod omavahel seotud. Politseis aga otsustati, et asju uuritakse eraldi.

Soome politseis hakati asja uuesti uurima eelmise, 2021. aasta suvel. Asja hakati uurima kui võimalikku mõrva. Asjast teatati ametlikult augusti lõpus. Politsei andmetel võis Härmäläineni tapja olla veel elus. Ilmselt keegi teadis, mis temaga juhtus.

Üks esimestest uuesti ülekuulatutest oli reklaamimehe endine abikaasa. Teda polnud varem üle kuulatud. Võibolla arvati, et sellest poleks kadu, sest abikaasa vastu ei pea tunnistusi andma.

Endine naine rääkis politseile kõik ära. Et perel oli jaht ja nad olid käinud palju purjetamas. Jaht lasti vette kevadel ja tõsteti välja sügisel. Jaaniajal tehti viienädalane reis Läänemerel.

Tol suvel oli pere sõitnud Taani välja. Seal oli olnud tore, paistis päike. Elu ei saaks enam parem olla, oli kirjas logiraamatu 1994. aasta juulikuu sissekandes.

Neil oli maja Naantalis, aga 11 meetri pikkust jahti hoiti Satava sadamas Turus. Sealt pääses kiiresti Airisto kaudu merele. Mootori abil oli võimalik jahiga kiiresti sadamast välja pääseda. Tavaliselt olid nad merel igal nädalavahetusel.

Eksmees oli kõva purjetaja. Nad kuulusid reisivate purjetajate ühendusse Merikarhut. Reklaamimehe endine naine rääkis ülekuulamisel, et mees sõidab jahiga Delfin edasi oma uue naistuttavaga.

Mõned päevad pärast seda, kui juhtumi uurimise taastamisest teada anti, võeti reklaamimees Turu sadamas kinni. Uurijad olid saanud kohtult loa mehe telefoni jälgimiseks. Sellega alustati kohe augusti alguses. Selle põhjal tahtis mees sõita koos oma uue naisega Oulu kodust Turusse ja sealt edasi Maarianhaminasse. Reklaamimees sõitis autoga, naine tuli rongiga järele, et saaks samal ajal tööd teha.

Sõidu ajal lülitas mees telefoni mitmel korral tundideks välja lennurežiimile. Politsei järeldas, et mees oli näinud uudist Härmäläineni surma uurimise taastamisest. Paistis, et mees üritas oma reisi ametivõimude eest varjata.

Politsei ootas meest Turus. Kui ta kinni võeti, leiti tema kotist ligi 5000 eurot sularaha.

Neli päeva hiljem võeti reklaamimees Ilpo Härmäläineni mõrvas kahtlustatuna vahi alla. Kui Härmäläinen kadus, oli reklaamimees 40-aastane ettevõtja. Nüüd on ta 67-aastane pensionär. Temalt võeti sõrmejäljed. Suus keerutati vatitikku, et võtta DNA proov.

Kohe alustati kahtlusaluse mehe ülekuulamisega. Ta väitis, et ei tundnud ühtegi Härmäläinenit. Ta oli teda näinud vaid korra, tänaval. Härmäläinen oli olnud koos ühe ettevõtjaga, aga reklaamimees polnud teda isegi teretanud.

Teisel korral ütles reklaamimees, et ei tea Härmäläinenist midagi. Uurija küsimuse peale, kus on surnukeha, vastas reklaamimees, et kas on kindel, et on sunukeha. Et on kindel, et ta ei läinud minema võlgade ja mainekahju eest?

Reklaamimees keeldus osalemast politsei mälutestis. Selle käigus tehakse kindlaks, kas inimene mäletab juhtunu üksikasju. Mehe arvates polnud test täpne. Seda oli pakutud talle ka aastaid tagasi, aga siis ta samuti keeldus.

Kolmandal ülekuulamisel öeldi reklaamimehele, et ta oli tunnistajate sõnul läinud kadumise päeval koos Härmäläineniga vaatama mingit kinnisvara. Selle peale rääkis reklaamimees, et ta ei käinud koos Härmäläineniga midagi vaatamas.

Siis räägiti telefonikõnest, mille ta tegi kadumispäeval kell 13.44. See oli olnud Naantali viljasalve tugijaamas, mis ulatub ka Satava paadisadamani. Reklaamimees aga eitas sadamas käimist. Ta väitis, et Härmäläinen polnud sel päeval tema jahil. Ega ka muul ajal.

Reklaamimees rääkis, et on süütu. Tema väitel oli see solvav, et pärast 30 aastat küsitletakse veel vana meest.

Kui Ilpo Härmäläinen ei tulnud koju, hakkas naine muretsema. Mees oli minnes öelnud, et tal ei lähe kaua. Naine imestas, miks mees ei helistanud, kui plaanid muutusid.

Naine teadis, et mees oli saanud kokku reklaamimehega kohvikus Fontana veidi peale kella poolt kahtteist. Kohvik oli Härmäläineni kodust väikse jalutuskäigu kaugusel.

Mees oli hakanud rääkima reklaamimehest millalgi kevadel. Naine temaga ei kohtunud. Mees oli reklaamimehe kohta öelnud Reklaami-Lehto.

Keskpäeva paiku saabus mees koju. Naine veel imestas, et oli vast lühike kohtumine. Varsti helises kodus telefon. Kõne oli lühike. Naine kuulis, kuidas mees ütles, et läheb välja tänavale ootama.

Minnes oli mees öelnud, et läheb reklaamimehega vaatama üht korterit. Naine jäi elutoa diivanile last imetama. Ta ei vaadanud aknast välja, mis suunas mees läks või millisesse autosse ta istus.

Õhtul hakkas naine muretsema, kui meest ei tulnud. Ta oli jätnud oma mobiiltelefoni koju. Naine helistas oma õele, kes tuli tema poole. Kesköö paiku helistas naine mehe vennale. Ja pärast seda helistas naine politseisse.

Kui inimene kaob ilma mõjuva põhjuseta, peaks politsei alati kahtlustama kuritegu. Eriti kriitilised on esimesed tunnid. Turu politseijaoskonnas aga algul kuritegu ei kahtlustatud. Vaatamata sellele, et naine kuulutas mehe tagaotsitavaks kohe järgmisel hommikul ja andis teada, et mees oli öelnud, et tal ei lähe kaua.

Reklaamimees kutsuti ülekuulamisele alles mitu nädalat hiljem. Ta ütles, et ei tea kadumisest midagi. Lisaks väitis ta, et Härmäläineni firmal oli mitmesaja tuhande euro eest maksmata arveid. Ta soovis teha teate pettuse kohta. Tema arvates oli Härmäläinen põgenenud võlgade eest. Võimalik, et välismaale.

Kadumise päev oli tavaline kolmapäevane augustipäev. Koolid polnud veel alanud, aga puhkused olid lõppenud ja inimesed läinud tagasi tööle. Politseid aitasid uurimisel vanad telefonikõnede väljavõtted. Praegu poleks neid enam olnud võimalik kusagilt saada. Kõigi numbrite kasutajad polnud aga teada.

Lõpuks nägi sündmuste aegrida politseis välja järgmine:

Kell 9:29 helistab reklaamimees Ilpo Härmäläineni koju.
Kell 9:33 helistab reklaamimees laenuettevõttele.
Kell 10.00 reklaamimees peab Yhdyspankki filiaalis kinnisvara laenu üle läbirääkimisi.
Kell 11:23 saadab Härmäläinen oma kliendile faksi, milles teatab, et ta on kättesaadav pärast kella 14.00.
Kell 11:25 kohtub Härmäläinen oma naisega õues. Ta ütleb, et kohtub reklaamimehega kohvikus Fontana.
Kell 11:30-11:55 vestlevad Fontanas Härmäläinen ja reklaamimees.
Kell 11:55 võtab Härmäläinen sularahaautomaadist välja sada marka.
Kell 12 naaseb Härmäläinen koju.
Kell 12:15 helistab reklaamimees kontorist Härmäläineni koju ja Härmäläinen läheb välja.
Kell 13.44 helistatakse reklaamimehe mobiiltelefonilt, mis asub Naantalis viljasalve tugijaamas. Tugijaam hõlmab mereala ja Satava jahisadamat.
Kell 14.10 helistatakse reklaamimehe kabinetis olevalt telefonilt.

Politsei uuris seda aegrida ja selle põhjal oli võimalik aeg, mil reklaamimees sai Härmäläineni tappa vahemikus 12.15-13.40. Aega oli tund ja 25 minutit.

Härmäläineni venda kuulati üle 2021. aasta septembri alguses. Pärast noortema venna kadumist oli ta mitmel korral palunud politseil uurida, mis juhtus. Pere ei uskunud, et Ilpo oleks naise ja väikse lapse maha jätnud. Samuti polnud mingeid märke võimaliku enesetapu kohta. Lapse ristsed olid tulemas.

Ülekuulamisel mainis vend Airistot. Politseid huvitas, kas vend oli rääkinud ühe ärimehega, kes tundis reklaamimeest. Ärimees oli seotud sama majanduskuritegude skeemiga, millega oli seotud ka Ilpo Härmäläinen. Ärimees ja reklaamimees mõisteti süüdi 1996. aastal, kumbki sai pettuse eest tingimisi vanglakaristuse.

Vend mäletas, et rääkis ärimehega. Ärimees oli olnud kadumise ajal Prantsusmaal. Ärimees oli vennale mitmel korral helistanud ja öelnud, et süüdi on reklaamimees. Ärimees oli öelnud, et vend on Airisto kõige sügavamas kohas.

Ka reklaamibüroo endine töötaja mainis ülekuulamisel Airistot. Talle meenus, et reklaamimees tavatses mõne inimese kohta öelda, et võid talle panna betoonsaapad jalga ja viia Airisto kõige sügavamasse kohta.

Ärimees kutsuti samuti ülekuulamisele. Ta on juba vana mees. Ta ütles politseinikele, et nad peaks paremini kaaluma, keda ülekuulamisele kutsuda. Ärimees andis politseile mõista, et süüdlane on seesama mees, kes on kinni peetud. See oleks pidanud olema juba varem selge. Ärimees ütles, et süüdlane on reklaamimees Lehto.

Purjekas Delfin leiti üles Saltviki sadamast Ahvenamaalt. Sellel viidi läbi tehniline ekspertiis. Sealt aga midagi ei leitud, kuigi üritati kõvasti. Näiteks ei leitud jälgi ohvri DNA-st. Proove võeti kajuti puupindadelt ja isegi põranda alt, aga aega oli möödas liiga palju.

Politsei võttis ette majandusasjad. Selgus, et reklaamimehe büroo oli olnud majanduslikes raskustes. Reklaamimees oli üritanud seda päästa fiktiivsete arvete ja majanduskuritegude abil. Pettus oli kavalalt planeeritud, aga see kukkus läbi. Lõpuks hakkas laenu andnud asutus nõudma raha Härmäläinenilt, kuna tema nimi oli olnud fiktiivsetel arvetel.

Kas Härmäläinen oli aru saanud, et teda kasutati ära? Kas ta tahtis teatada asjast politseile? Seega võis reklaamimehel olla motiiv.

Reklaamimehel oli auto Jeep Cherokee. Kadumispäeval aga oli auto tema vanemate käes ja reklaamimees sõitis ise vanemate autoga Nissan Sunny.

Reklaamimees oli leppinud kokku kohtumise pangas, ilmselt selleks, et põhjendada koos Härmäläineniga minekut kinnisvara vaatama. Mingist kinnisvaratehingust aga infot pole.

Reklaamimees oli sel päeval saatnud oma büroo töötajad lõunale ja pakkunud neile tasuta lõunasööki. Ilmselt soovis ta, et büroo oleks tühi, kui ta ära käib.

Reklaamimehel oli relv Colt King Cobra. Tal oli selleks relvaluba. Hiljem müüs ta relva maha.

Ilpo Härmäläinen oli saatnud ühele kliendile faksi, et on tagasi pärast kella 14. Ilmselt oli öelnud talle reklaamimees, et selleks ajaks ollakse tagasi.

Kui üks reklaamimehe büroo töötaja küsis mehe käest, kas tema tappis Härmäläineni, oli reklaamimees ootamatult ägestunud. Kadumisele järgneval päeval ütles reklaamimees Härmäläineni naisele, et polnud meest näinud kevadest saadik.

See viimane seik äratas politsei tähelepanu. Oli ka teisi signaale, et kahtlusalune ei räägi tõtt. Politsei vaatas uuesti üle vanad telefonikõnede väljavõtted. Reklaamimehe endine naine rääkis, kuidas nad läksid alati reedeti purjetama. Kadumise päeval oli reklaamimehe telefon samade tugijaamade piirkonnas. Vahetult pärast kadumist oli reklaamimees põhjendanud seda asjaoluga, et käis Raisio tanklas. Nüüd tegi aga politsei kindlaks, et Naantali viljasalve tugijaam, kus reklaamimehe telefon oli olnud, ei ulatugi tanklani. Paadisadama ligidal polnud aga 1994. aastal muid tugijaamu.

Airisto on lai ja sügav koht Turu saarestikus, kohati enam kui 90 meetri sügavune. Sedakaudu kulgeb laevatee Naantalisse. Silja ja Vikingi reisilaevad sõidavad samuti sealtkaudu.

Ülekuulamisel märgati, et reklaamimees ei taha rääkida sadamast ega merest. Ta viis alati jutu mujale. Uurijad sõitsid autoga Turu kesklinnast Satava paadisadamasse. Sõit kestis 21 minutit. Kui reklaamimees oleks kadumise päeval sadamasse ja tagasi sõitnud, oleks tal kulunud 42 minutit. Pärast seda jäi mõrva sooritamiseks aega vaid veidi üle 40 minuti.

Kus tappis reklaamimees oma ohvri? Kuhu ta pani surnukeha? Kuhu jõuaks Satava sadamast sõita 11-meetrise purjekaga, kui kasutada mootorit?

Tuli välja, et piirkond, kus mõrv võis toimuda, oli suurusega üks korda neli kilomeetrit. 2021. aasta novembris palus politsei ametialast abi Traficomi meremõõtmis- ja sügavusinfoteenuselt ning kaitsejõududelt. Merepõhja oli muudel põhjusel põhjalikult uuritud paar aastat varem. Kaitsejõud leidsid põhjast 750 objekti. Neist võis surnukeha kahtlustada 32 objekti puhul.

Kohus hakkas juhtumit menetlema eelmise, 2021. aasta detsembri alguses. Reklaamimeest süüdistati Ilpo Härmäläineni mõrvas. Selle järgi mõrvati Härmäläinen reklaamimehe purjelaevas. Süüalune end süüdi ei tunnistanud.

Politsei kuulas üle täiendavalt tunnistajaid. Keegi oli rääkinud, kuidas luges lehest, et reklaamimees ei suutnud üksinda purjekaga sõita. Tunnistaja väitel ei vastanud see tõele. Teine tunnistaja rääkis, et reklaamimees ületas autoga sõites tihti kiirust.

Reklaamimehe endine naine leidis 2022. aasta veebruaris üles purjeka endise logiraamatu. Sealt oli näha, et purjekaga oli sõidetud kadumisele eelneval ja järgneval nädalavahetusel. Uuel ülekuulamisel rääkis, naine, et laevast oli läinud kaduma ankur. Logiraamatus polnud selle kohta märget. Laeval oli ka teine ankur.

Kohtus aga ütlesid kaitsjad, et kuivõrd pole surnukeha, ei saa väita, et tegemist oli tapmisega.

Pole teada, miks politsei varem asja ei uurinud. Juba varem oli selgunud, et rekaalmimees oli seotud kuritegudega. Vahepeal oli reklaamimees vahetanud nime ja talle oli kehtestatud ärikeeld.

Mere põhjast leiti surnukeha veebruari viimasel nädalal. Oldi kindlad, et see on Härmäläinen. Turu kohus oli lubanud teha otsuse järgneval nädalal. Surnukeha leidmise tõttu paluti aga kohtult lisaaega. Surnukeha viidi ekspertiisi. Hambakaardi järgi aga polnud tegemist Härmäläineniga. Merest oli leitud keegi teine. Selgus, et see isik oli kadunud 1979. aastal. Tema surmas kuritegu ei kahtlustata.

Järgneval nädalal läks mereväe laev uuesti merele surnukeha otsima. Oli märtsi algus. Oli otsustatud, et kui surnukeha ei leita, teeb kohus otsuse ilma selleta. Sukeldumiskoht oli otse laevateel Vepsä saare ja Satava sadama vahel. Otsitud objekt oli 44 meetri sügavusel. Vesi oli jääkülm, poolteist kraadi. Sukelduja pildistas objekti. See oli keeratud mustadesse prügikottidesse. Ühel pool oli köiega kinni seotud.

Pärast seda läks mere põhja teine sukelduja. Tema avastas objekti juurest metallist keti. Ta tõmbas ketist ja see oli seotud köie külge, mis omakorda oli otsapidi prügikottide ümber. Keti teises otsas oli ankur.

Politsei laboris leiti surnukeha pea piirkonnast püstolikuuli tükk. Selle põhjal tehti kindlaks, millisest relvast oli see lastud.

Turu kohus tegi mõrva kohta otsuse 2022. aasta maikuus. Selle põhjal mõrvas reklaamibüroo omanik Lasse Lehto 32-aastase juristi Ilpo Härmäläineni. Ta oli tulistanud Härmäläinenit paadis esialgu tagant poolt selga ja siis pähe. Pärast seda keeras ta surnukeha nelja prügikoti sisse ja teipis need kinni. Ta sidus tapetu jalgade ümber köie, kinnitas köie ankru külge ja lasi surnukeha vette.

Kell 13.44 tegi Lehto mobiiltelefoniga kõne, mis positsioneeriti Naantali viljasalve tugijaamas. Ilmselt tahtis ta helistada büroosse, aga valis vale numbri – see kuulus ettevõttele Tietoniksi Oy. Kõne kestis vaid 6 sekundit.

Merest leiti ka sõrmus, millele oli graveeritud Ilpo Härmäläineni naise nimi. Lisaks leiti kaks Abloy võtit, Yhdyspankki Visa kaart, S-etukortti kliendikaart ja Turu ülikooli raamatukogu kaart.

Surnukehal olid seljas samad rõivad, millega Ilpo Härmäläinen 28 aastat varem kodust välja läks. Särgi alumine pool oli veel ilusti püksivärvli vahel, särgi nööbid kinni, lips kaelas ja lipsusõlm lõua all.

Ilpo poeg, keda ema imetama jäi, kui isa kadus, on nüüd 28-aastane. Mõrva uus uurimine oli lähedastele suur üllatus. Usk oli hakanud juba kaduma. Poja arvates võttis politsei asja tõsiselt alles nüüd. Kui isa kadus, oli lähedastele öeldud, et küll ta tagasi tuleb. Nüüd aga tegid kõik asutused korralikult oma tööd.

On võimalik, et varem asja uurinud politseinikud panid toime ametialase kuriteo. Aga sellest on nii kaua aega möödas, et need kuriteod on aegunud. Poeg on mõtisklenud mõrva motiivi üle – see tundub nii pisike kuritegu, mida üritati mõrvaga varjata. Tundub uskumatu, et selle päras tapeti inimene. Poeg loodab, et reklaamimees tunnistab oma tegu.

Kommentaarid
(Külastatud 2,993 korda, 1 külastust täna)