Vene rünnak Ukraina vastu on muutnud ka suhtlemiskultuuri Soome sõjaväes. Järgmine kutse ajateenijaid alustab eeloleval esmaspäeval.
Soome kaitsejõudude info kohaselt räägitakse nüüd Venemaast ja Vene ohust palju avalikumalt. Asjadest räägitakse nende õigete nimedaga, vahendab Yle.
Varem ajateenistuses käinud mäletavad, kuidas Venemaast ei räägitud otse. Ajateenijatele räägiti Soomet ohustavast „kollasest riigist”. Nüüd on selline ümber nurga rääkimine lõppenud.
Terminit „kollane riik” enam Soome sõjaväes ei kasutata. Otse ütlemise kõrval toonitatakse samas, et otsest sõjalist ohtu Soomele pole.
Soomes alustab esmaspäeval ajateenistust ligi 12 000 meesajateenijat ja vabatahtlikku naist. Seoses Ukraina sõjaga jälgitakse rohkem ajateenijate vaimset seisundit. Seda tehakse küsitluste ja muude tegevuste kaudu. Tagasisidet saadakse ka ajateenijate liidust. Ukraina sõja tõttu on suurendatud infoedastust.
Ukraina sõjal otsest mõju ajateenistusele ei ole. Ajateenistus on välja arendatud Soome vajadusi arvestades. Ajateenistust nähakse kui soomlasi ühendavat eluetappi. Kaitsejõudusid peetakse Soome jaoks vajalikuks.
Kaitsejõudude andmetel on soomlaste kaitsetahe suurenenud. Ukraina sõda on suurendanud ajateenistuse tähendust. Sama ilming oli pärast Venemaa rünnakut Krimmi ja Donbassi 2014. aastal.
Käesoleval, 2022. aastal oli soomlaste kaitsetahe ajaloo kõrgeim. Küsimusele „Kui Soomet rünnatakse, kas teie arvates peaksid soomlased end relvaga kaitsma, isegi kui tulemus tundub ebakindel?” vastas jaatavalt 83 protsenti vastanutest. 2021. aastal oli vastav number 68 protsenti.
