Soome professor: kokkulepe Türgiga sunnib tegema järeleandmisi inimõiguste vallas

Soome ja Rootsis sõlmisid küll Türgiga kokkuleppe, et NATO-sse pääseda, aga see sunnib tegema järeleandmisi inimõiguste vallas, leiab Turu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Outi Korhonen.

Juba neljapäeval, 30. juunil nõudis Türgi selle kokkuleppe kohaselt Soomelt ja Rootsilt seaduste muutmist, vahendab Yle.

Kokkulepe, või vastastikuse mõistmise memorandum näeb muu hulgas ette kurdide olukorra karmistamist Soomes ja Rootsis ning Türgiga seotud relvakaubanduse leevendamist. See on aga professori väitel kauplemine inimõigustega. Põhjamaise kultuuri jaoks on selline lähenemine võõras. Türgi näeb, et Soome ja Rootsi pole enam nii ranged inim- ja põhiõiguste osas.

Türgis saadakse kokkuleppest aru nii, et Soome ja Rootsi peavad andma välja inimesi, samuti sõlmitakse kahepoolseid kokkuleppeid ja muudetakse terrorismiga seotud seadusandlust.

Türgi nõudis pärast memorandumi allkirjastamist Soomest 12 ja Rootsist 21 inimese väljaandmist. Kui aga memorandub puudutab Soomes elavate inimeste õigusi, siis oleks pidanud seda arutama parlamendis või vähemalt põhiseaduskomisjonis.

Memorandumi järgi eeldab Türgi, et Soome jagab luureinfot ja pakub tuge Türgi vaenlaste vastu. Samas on demokraatia seisukohalt kahetsusväärne, et Soome ametivõimud läksid kaasa mänguga, mida mängitakse läbi poliitilis-õigusliku ebamäärasuse ja läbipaistmatu väljendumise.

Professor Korhoneni sõnul on sellise mängu kontrollimine võimatu, sest keegi ei tea täpselt, milles on kokku lepitud ja kuidas tulevikus eri inimesed asju tõlgendavad.

Allkirjastatud dokumendis kinnitasid Türgi, Soome ja Rootsi, et nende vahel ei ole enam riiklikke relvaekspordi keelde.

Soome peatas uute ekspordilubade väljastamise 2019. aasta sügisel, kui Türgi tungis Süürias kurdi piirkondadesse.

Professor Korhoneni sõnul oleks tulnud nüüd täielikult keelduda relvaekspordist Türki.

„See on meie õigusriigi identiteet,” ütles Korhonen, „parem oleks, kui läheksime NATO-sse hinnatud Põhjamaana, mitte sellisena, mida Türgi-sugune riik võib ebamääraste ja ebaselgete argumentidega mõjutada.”

Korhoneni sõnul kinnitab dokument kõrgel tasemel pühendumist relvaekspordi hõlbustamisele ja inimõiguste piiramisele.

Korhoneni väitel on Soome valmis dokumendi põhjal tegema kompromissi oma inimõigustega seotud seisukohtade osas lähtuvalt sellest, et Türgi hääletab Soome NATO liikmelisuse poolt. „Türgi usub, et on kokku lepitud, et me anname järele inimõiguste rangetele tõlgendustele,” lisas ta.

Korhonen juhib tähelepanu ka sellele, et dokumendis puuduvad artiklid, mis määratleksid näiteks vaidluste lahendamist või kehtivust.

Kommentaarid
(Külastatud 273 korda, 1 külastust täna)