Kole lugu: Ukrainas kasutatakse nii palju suurtükimürske, et moon on maailmas otsa lõppenud – Venemaa aga valmistus sõjaks aastaid

Maailmas on tekkinud seoses Ukraina sõjaga uus probleem – suurtükimoon on otsa lõppemas. Ukrainas kasutatakse moona mitu korda rohkem kui terves maailmas suudetakse seda juurde toota.

Venemaa vedas Ukraina relvajõudude andmetel eelmisel nädalal Valgevenest juurde 20 vagunitäit suurtükimoona. Rong oli teel Belgorodi ja moon oli mõeldud Ukraina idaosa jaoks, vahendab Ukrinform.

Suurtükimürsud on päris rasked. Venemaa relvajõududes kasutatavad 152 mm mürsud kaaluvad 40 kilo. 122-millimeetrised on poole kergemad.

Kui arvestada mürskude keskmiseks kaaluks 30 kilo, mahutab üks 70-tonnine rongivagun 2500 mürsku. 20 vagunis on seega mürske ligi 50 000, vahendab Helsingin Sanomat.

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles eelmisel pühapäeval ilmunud väljaandes Washington Post, et Venemaa kasutab sõjas igapäevaselt enam kui 60 000 mürsku. Ukraina kasutab vaid kümnendiku sellest.

Kakskümmend vagunit on seega üsna väike kogus, sellest ei jätku isegi üheks päevaks.

Kui Maljari hinnang on isegi ligilähedal tõepärasele, on suurtükiväe kasutamine Ukraina poolt täiesti mõttetu. Sõda ei peeta mitte ainult ida-, vaid ka lõunarindel, kuid suurem osa lahingutest on koondunud üksikutele intensiivse tule sihtmärkidele Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas.

Põhjamaade suurim suurtükilahing toimus Jätkusõja lõpus Tali-Ihantalas. Lahing kestis viisteist päeva ja selle tulemusena õnnestus Soomel peatada Nõukogude armee edasitung.

Soome suurtükivägi tulistas kõige kuumemal päeval, 3. juulil 1944 üle 12 000 lasu. Soome andmetel oli Nõukogude Liidu suurim tulistamispäev 28. juuni 1944, mil Punaarmee torud tulistasid Soome positsioonidele 14 000 mürsku.

Ukrainas on seega pidevalt käimas umbes neli Tali-Ihantalat. Isegi kui pool laskemoonast kasutatakse mujal kui Donbassis, purustab Vene armee seal kahe Soome suurlahingu jõuga. Ja see on niimoodi kestnud mitmeid kuid.

Tali-Ihantala lahing toimus Karjalas kahe küla piirkonnas. Näiteks teatas Ukraina kindralstaap oma reedeõhtuses raportis, et Vene suurtükivägi tulistas Donetski ja Luhanski tihedalt asustatud piirkondades 29 asustuskeskust.

Suurtükitule tohutu kasutamine Ukrainas on laskemoona maailmaturu täielikult segi paisanud. Vahendajad võistlevad turul laskemoona pärast ja Venemaa püüab nii palju kui võimalik takistada laskemoona tarnimist Ukrainasse.

Laskemoonaga seonduv näitab, et Venemaa on käimasolevaks sõjaks valmistunud aastaid. Ukrainas lendas 2017. aastal õhku kaks keskmise suurusega laskemoonaladu ja Ukraina süüdistas tegudes Vene sabotööre. Suur pauk kärgatas 2018. aasta oktoobris, kui Valgevene piiri lähedal Ukrainas Itšnia väikelinnas plahvatas hiiglaslik laskemoonaladu ja puhkes mitu päeva väldanud tulekahju. Hiljem edastatud andmetel hävis 88 000 tonni laskemoona.

Ukraina luureteenistus SBU uuris kolme võimalust: õnnetust, Venemaa sabotaaži või oma personali kuritegu. Viimasel juhul müüdi laskemoona mustal turul ja jäljed kaotati tulekahjuga. Tagantjärele tundub Venemaa variant siiski tõenäolisem.

Venemaa asus Ukraina laskemoona hävitama juba 2014. aasta oktoobris, mil sõda Ida-Ukrainas möllas viimati kõige ägedamalt. Toona korraldasid Vene sõjaväeluure agendid Tšehhis haarangu Bulgaaria ärimehe Emilia Gebreli laskemoonalaos ja lasid õhku 13 tonni suurtükimürske. Väidetavalt olid need mõeldud Ukraina relvajõududele Ida-Ukrainas.

Juhtum tuli avalikuks alles eelmisel aastal, kui selgus, et sellega on seotud Vene sõjaväeluure agendid Aleksandr Miškin ja Anatoli Tšepiga. 2018. aasta märtsis käisid samad mehed Salisburys, et mürgitada Novitšoki närvimürgiga Vene agenti Sergei Skripali ja tema tütart Juliat.

USA relvajõudes oli praegu Ida-Ukrainas toimuv suurtükkidega sõjapidamine päevakorras 2017. aastal. Kaitseministeerium suurendas 2018. aasta eelarves suurtükiväe laskemoona eelarvet peaaegu kümnekordseks.

Venemaal on olnud aga kõige rohkem aega ja võimalusi laskemoona valmistamiseks ja varumiseks. Tundub aga, et praegust olukorda ei suudetud ette prognoosida, kui laskemoona tuleb juurde vedada Valgevene laohoonetest.

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljari sõnul on ainuüksi Ukraina suurtükiväe laskemoona tarbimine praegu suurem kui kogu maailmas laskemoona tootmine. Laskemoona lõppemine aga rahu tõenäoliselt kaasa ei too, sest inimene on väga nutikas uute tapariistade leiutamisel.

Kommentaarid
(Külastatud 5,595 korda, 1 külastust täna)