USA toetas Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga maikuu lõpus, kui kutsus president Sauli Niinistö ja peaminister Magdalena Anderssoni visiidile Valgesse majja.

Visiidi käigus lubas president Joe Biden aidata Soomet ja Rootsit kõigi võimalike takistuste ületamisel liitumisprotsessi ajal, vahendab Helsingin Sanomat.

„NATO-ga liitumine ei kujuta endast ohtu ühelegi riigile. Seda pole kunagi olnud,” rõhutas Biden oma kõnes.

Vaid päev varem olid Soome ja Rootsi avaldanud Brüsselis soovi sõjalise liiduga liitumiseks. Kohe pärast taotluste esitamist kogunes neid arutama NATO suursaadikutest koosnev NATO nõukogu. Siiski ei kutsunud nõukogu Soomet ja Rootsit liitumisläbirääkimistele, seda Türgi vastuseisu tõttu.

Praegu peaaegu kuu aega hiljem on läbirääkimised endiselt samas seisus. USA on olnud väga ettevaatlik Türgi ja selle presidendi Recep Tayyip Erdoğani poolt Soomele ja Rootsile esitatud nõudmistesse avaliku sekkumise osas.

USA välisminister Antony Blinken vastupidi tõdes Soome välisministri Pekka Haavisto USA visiidi ajal, et Türgi nõudmised puudutavad eelkõige Türgit, Soomet ja Rootsit.

Seda vaatamata asjaolule, et mitmed eksperdid, sealhulgas välisminister Haavisto on väitnud, et Türgi kriitika ja nõudmised ei puuduta ainult Soomet ja Rootsit, vaid NATO-t tervikuna.

Näiteks on USA tunnustatud Türgi asjatundja Soner Çağaptay on öelnud, et Türgi nõuded Soomele ja Rootsile on suunatud eelkõige USA-le.

Soome Välispoliitika instituudi teaduri Maria Annala sõnul ei tähenda USA vaikimine ilmselt seda, et midagi ei toimu. „Ma ise näen seda kui diplomaatia küsimust: palju asju juhtub kulisside taga. USA huvides ei ole see, et tuleb avalikuks, et Türgile tehakse järeleandmisi,” räägib Annala.

„See on aga probleem, sest Erdoğani jaoks on oluline saada olukorrast avalikku kasu ja järeleandmisi, sest need on sisepoliitikas kasulikud,” jätkab Annala.

Annala võrdleb olukorda USA-s levinud praktikaga terroristidega läbirääkimisi mitte pidada. Praktika aluseks on eeldus, et terroristidele lunaraha maksmine julgustab terroristlikke rühmitusi rohkem inimesi röövima.

„Loomulikult ei pea ma silmas seda, et Türgi on terrorist, aga samamoodi on diplomaatias sageli olukordi, kus lahenduse leidmine on osapoolte huvides, kuid soov on seda võimalikult vähe avalikustada.”

„USA huvides on kaasa aidata Soome ja Rootsi pääsemisele NATO-sse, kuid teha seda võimalikult vähese reklaamiga, et ei jääks muljet, nagu saaks NATO-s karmi käitumisega USA-lt järeleandmisi,” lisab ta.

Annala sõnul räägivad olukorrast mõndagi ka välisminister Blinkeni poolt välisminister Haavistole visiidi ajal antud kommentaarid. Blinken ütles toona, et USA peab ka otsekõnelusi Türgiga, kuigi põhirõhk on Soome, Rootsi ja Türgi kõnelustel.

„Tundub, et diplomaatia töötab taustal ja USA masinavärk teeb kõike, kuid nad ei taha, et avalik tähelepanu sellele keskenduks,” ütleb Annala.

Ka Helsingi ülikooli poliitilise ajaloo professor Juhana Aunesluoma nendib, et USA ei taha alustada avalikku sõnasõda Türgiga Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse pärast.

„Avalikult esitatud nõuded ei käi mitte USA, vaid Soome ja Rootsi kohta. Hea küsimus on aga see, et mis kõik toimub, mida pole näha. Spekuleeritakse, et Türgil on väga pikk nimekiri asjadest, mida ta tahaks vastavalt oma soovidele lahendada,” räägib Aunesluoma.

„Mõnekümne aasta pärast saavad ajaloolased arhiivist vaadata, mis kõik on kulisside taga veel toimunud.” Aunesluoma hinnangul on Soome ja Rootsi liitumisläbirääkimised Türgiga lõhki, sest julgeolekupoliitiline olukord Läänemere piirkonnas on suhteliselt stabiilne. Suuremat julgeolekuohtu Soomele ega Rootsile ei ole ning liikmelisuse küsimust pole vaja kiiremas korras lahendada enne juuni lõpus Madriidis toimuvat NATO tippkohtumist.

Kui aga olukord hakkaks ootamatult muutuma mingis suunas, näiteks Venemaa agressiooni või Türgi otseste nõudmiste tõttu USA-le, võib see Aunesluoma sõnul aidata ummikseisust välja murda. „USA-l on olemas vahendid, et vajadusel leida mitmesuguseid välispoliitilisi lahendusi. Kõiki tööriistu pole siin veel kasutatud,” räägib ta.

Aunesluoma meenutab, et vajadusel on USA presidendil volitused anda samasugune sõjalise toetuse lubadus, mida lubas eelmisel kuul Soomele ja Rootsile Briti peaminister Boris Johnson.

Annala hinnangul oleks Soome ja Rootsi seisukohast oleks kõige hullem olukord, kus olukord hangub nii pikaks ajaks, et keegi enam ei soovigi nende riikide NATO-ga liitumisele kaasa aidata. „Kui Soome ja Rootsi ei pääse NATO-sse, kuna Türgi pidurdab läbirääkimisi, oleks see USA-le maine kaotus ja Venemaale võit. Seetõttu leian, et USA-l on huvi asjaga edasi minna. See ei tähenda konkreetset kuupäeva, vaid võimalikult kiiret lahenduse leidmist.”