Soome on valmis vajadusel Venemaa vastu sõtta minema, ütles Soome kaitseväe juhataja Timo Kivinen intervjuus agentuurile Reuters.
„Soome on Venemaa rünnakuks aastakümneid valmistunud ja osutab karmi vastupanu,” ütles Soome kaitseväe juhataja.
Soome on koondanud märkimisväärse relvastuse. Kuid peale sõjalise varustuse on kindral Timo Kivineni sõnul otsustava tähtsusega see, et soomlased oleksid motiveeritud võitlema.
„Kõige olulisem kaitseliin on kõrvade vahel, nagu Ukraina sõda hetkel tõestab,” ütles Kivinen intervjuus.
Soome tegi 1940. aastatel läbi kaks sõda oma idanaabri vastu, kellega tal on 1300 km ühist piiri.
Varem neutraalne Soome taotleb nüüd NATO sõjalise alliansiga liitumist murega, et Venemaa võib tungida Soomele kallale samamoodi nagu tungiti Ukrainasse 24. veebruaril.
Alates Teisest maailmasõjast on Soome hoidnud kõrget sõjalist valmisolekut.
„Oleme oma sõjalist kaitset süstemaatiliselt arendanud just seda tüüpi sõjapidamiseks, mida seal (Ukrainas) peetakse, kus kasutatakse massiliselt nii tulejõudu, soomusvägesid kui ka õhuvägesid,” ütles Kivinen.
„Ukraina on olnud raske pähkel (Venemaa jaoks) ja sama oleks ka Soome,” ütles Kivinen.
Soome kahes Nõukogude Liidu vastu sõditud sõjas hukkus umbes 100 000 soomlast ja riik kaotas kümnendiku oma territooriumist.
5,5 miljoni elanikuga Soome sõjaaegne vägede tugevus on umbes 280 000 võitlejat, lisaks on 870 000 väljaõppe saanud reservisti. Soome ei kaotanud meeste sõjaväekohustust nagu paljud teised Lääneriigid tegid pärast Külma sõja lõppu.
Samuti on Soome ehitanud üles ühe Euroopa tugevaima suurtükiväe ja varustanud armee tiibrakettidega, mille lennuulatus on kuni 370 km. Soome kulutab kaitsele 2 protsenti oma SKT-st, mis on kõrgem tase kui paljudes NATO riikides.
Soome tellib neli uut sõjalaeva ja USA kaitsetööstuse ettevõttelt Lockheed Martin 64 hävitajat F-35.
Soome kavatseb tellida kuni 2000 drooni, omab kaasaegset õhutõrjetehnikat ning ehitab piirile Venemaaga tõkkeid.
Soome kaitseministeeriumi poolt 18. mail avaldatud küsitluse tulemuste põhjal ütles 82% vastanutest, et nad oleksid valmis osalema riigikaitses, kui Soomet rünnataks.
Sellegipoolest tervitas Kivinen Soome otsust esitada taotlus NATO liikmeks astumiseks. Soome ja teine Põhjamaa Rootsi peavad läbirääkimisi Türgiga, et arutada Türgi vastuseisu nende riikide taotlustele.
Türgit on vihastanud väidetavalt Helsingi ja Stockholmi toetus kurdi võitlejatele ja Türgi suhtes kehtestatud relvamüügikeelud.
Kivinen ütles, et NATO liikmelisus võimaldaks Soomel suurendada oma eelhoiatuse võimekust, kui riigist saab osa alliansi ühisest õhuruumikontrollist.
Soome saab NATO-ga liitudes kasu ka heidutusest, kuna rünnak ühe liikme vastu tähendab rünnakut kõigi vastu, ütles Kivinen. Samas arvestab Soome sellega, et peab vajadusel end ise kaitsma.
