Soome asjatundja leiab, et Türgi võib takistada pikalt Soome ja Rootsi pääsu NATO-sse, mistõttu tuleks kaaluda Türgi sobivust sellesse organisatsiooni.

Soome Välispoliitika instituudi vanemteadur Toni Alaranta ütles, et teised NATO riigid peaksid hakkama mõtlema alternatiivsetele plaanidele Soome ja Rootsi jaoks, kui suhetes Türgiga peaks tekkima kriis, vahendab Iltalehti.

Alaranta ütles, et hea oleks NATO sees arutada, kas teised riigid võiksid sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid Soome ja Rootsiga, tuues näiteks julgeolekugarantiid, mille Ühendkuningriik andis maikuus Soomele ja Rootsile.

Suurbritannia ja Soome vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt toetavad riigid üksteist sõjaliselt, kui neid rünnatakse. Tulevikus võib Suurbritannia saata oma väed Soome.

Praegu oleks Alaranta arvates hea, kui ka teised NATO riigid, kes Soome ja Rootsi taotlustesse positiivselt suhtuvad, kaaluksid sarnaseid lahendusi.

Alaranta sõnul võivad läbirääkimised Soome ja Türgi vahel kesta kuid, isegi aastaid, kuna Türgi seatud tingimused Soome NATO liikmeks saamiseks ei ole vastuvõetavad.

Türgi on esitanud nõude, et Soome ja Rootsi tühistaksid Türgile kehtestatud relvamüügikeelu ning annaksid Türgile üle PKK, PYD ja Güleni liikumisega seotud terroristid. Türgi välisminister nõudis teisipäeval uudisteagentuuri Reutersi teatel Soomelt ja Rootsilt „isegi seaduste muutmist”, et riigid saaksid Türgi nõudmistega nõustuda.

Alaranta sõnul on Türgi hästi kursis Soome ja Rootsi seadusandlusega inimeste väljaandmise osas. See on üks põhjusi, miks Alaranta leiab, et Türgi ei kavatse jõuda läbirääkimistel ühelegi mõistlikule lahendusele.

Türgi ajab kangekaelselt oma joont ega tunne, et NATO laienemisest oleks talle kasu. Riikide huvid on väga erinevad. Türgi jaoks on ohud ja huvid erinevad, selgitas Alaranta.

Alaranta sõnul on ummikseisust väljumisel oluline ka see, mida USA saab selles osas ette võtta.

Türgi ja USA peavad omavahel läbi rääkima paljudes küsimustes, nagu relvakaubandus ja Süüria olukord. Raske on aga öelda, mis ajakava järgi see toimuma hakkab ja kui kaua need läbirääkimised aega võtavad. Asjad on ka nii, et pole näha, et USA suudab neid lihtsalt ja kiiresti korraldada, rääkis Alaranta.

Alaranta sõnul peaksid NATO riigid nüüd igal juhul kaaluma Türgi positsioon NATOs. Vastuolud on võimalikud ka tulevikus, kui NATO tahab asju ühehäälselt otsustada, lisas ta.

Praegu pole NATO-s kindlat korda, kuidas liikmeid saaks välja visata, aga ühe liikme tegevus võib muuta terve organisatsiooni töö raskeks. Võimalused on Alaranta sõnul luureandmete kinnihoidmine ja koosolekutele kutsumata jätmine.

Samas pole NATO-l ühtegi kiiret ega lihtsat lahendust. Alaranta sõnul ilmselt arutatakse USA-s juba Türgi staatust, aga ka seda, kas ollakse valmis suhtekriisiks Türgiga.