Mis nõupidamiste ruumis juhtus, et Türgi järgi andis?

Soome, Rootsi, Türgi ja NATO peasekretäri vahelised läbirääkimised ei alanud teisipäeva pealelõunal Madriidis kuigi paljulubavalt.

Türgi president Tayyip Erdoğan tõi välja nimekirja isikutest, kelle Soome ja Rootsi peaks Türgile välja andma, vahendab Iltalehti.

Esimesed paar tundi nõudis Erdoğan vaid nimetatud kurdide väljaandmist. Soomel ja Rootsil on aga õigusriikidena võimatu sellist nõudmist täita, mistõttu läbirääkimised takerdusid.

Samal ajal nõudis Erdoğan, et Soome ja Rootsiga sõlmitavas kokkuleppes kvalifitseeriks Soome ja Rootsi Põhja-Süürias tegutseva kurdiorganisatsiooni YPG ning USA-s eksiilis elava Fethullah Güleni toetajad terroristideks.

Euroopa Liit ega USA pole aga tunnistanud YPG-d ega güleniste terroriorganisatsioonideks, mistõttu selline nõudmine ei sobinud Soomele ega Rootsile.

Soome ja Rootsi on seotud Euroopa Liidu nimekirjaga terroriorganisatsioonidest.

Läbirääkimistega kursis olevad allikad ütlesid Iltalehtile, et pärast kõneluste umbe jooksmist läksid NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Erdoğan omaette juttu ajama. Sellest kujunes ettenähtust pikem tualeti- ja kohvipaus.

„Erdogan oli esitanud oma nõudmised mitmes erinevas punktis. Läbirääkimistes ei paistnud edasiminekut. Läksime kohvipausile. Öeldi, et selle pikkus on viisteist minutit, kuid see kestis kauem aega. Pausi ajal arutati lisaks Erdoğani ja Stoltenbergi omavahelisele jutuajamisele seda, kas keerulisi asju saab öelda mõlemale poolele vastuvõetaval viisil,” ütles allikas.

Pausi ajal leiti pooltele vastuvõetav lahendus ja pärast seda oli Erdoğan juba paremas tujus. Pausi ajal kujundasid Soome, Rootsi ja Türgi ametnikud sõnastuse, milles Soome ja Rootsi riikidena ei toeta YPG-d ega güleniste.

„Selline sõnastus lõpetas vaidluse. Erdoğan võttis tagasi oma nõudmise kurdide Türgile väljaandmiseks, ning sellega kadusid lahkarvamused,” ütles läbirääkimistega kursis olev allikas.

Sellise sõnastuse võlu oli selles, et Soome ja Rootsi ei ole sunnitud nimetama YPG-d ega güleniste terroriorganisatsioonideks. „Stoltenberg küsis, kas Türgi loobub kõigist teistest nõudmistest, kui organisatsioonide äramärkimisel leitakse üksmeel. Nii Erdoğan lubas ja nii ka juhtus,” ütles allikas.

Läbirääkimised venisid lõpuks nelja tunni pikkuseks ning ametnikud tegid kõik endast oleneva, et riigijuhid ei lahkuks. Oli selge, et ametnikud omavahel poleks kokkulepet saavutanud. See pidi juhtuma riigijuhtide vahel.

„Algus ei olnud väga kerge. Ei oldud samal lainepikkusel. Türgi ootas, et nad saavad rohkem. Meil olid jällegi ranged piirid. Me ei saa sellises avalduses heaks kiita muudatusi õigusaktides jms. Me ei saa seda valitsuse ega parlamendi nimel lubada,” ütles üks läbirääkimistega seotud allikas.

Pärast kokkuleppe sõlmimist korraldas president Sauli Niinistö pressikonverentsi. Temalt küsiti, kas kokkulepe on hea. Ta vastas: „See on vajalik kokkulepe.”

Hispaania kuninga pakutud õhtusöögile Niinistö ega Rootsi peaminister Magdalena Andersson enam ei jõudnud. Niinistö ütles, et lihtsalt kohvi jooma pole mõtet enam kiirustada.

Andersson pani selga kerged suveriided ja läks linna peale jalutama. Andersson ütles, et riigijuhid istusid esimest korda koos ja see ilmselt lahendas asja. Poliitikas loevad palju inimsuhted ja näost näkku suheldes on võimalik kokkuleppeid saavutada.

Soome ja Rootsi olid enne seda otsustanud pürgida NATO-sse ühiselt ja ka USA president Joe Biden toetas seda. Erdoğan ütleski läbirääkimiste laua taga, et mõlemad riigid liituvad NATO-ga koos. Lisaks seob Soomet ja Rootsit kahepoolne kaitsekoostöö.

Kommentaarid
(Külastatud 766 korda, 1 külastust täna)