Venemaa püüab panna Soome ja soomlased tundma hirmu ja ebakindlust, ütles Vene poliitika analüütik ja endine diplomaat Aleksandr Baunov.
Venemaad ootab lähipäevil löök, kui Soome ja Rootsi esitavad taotluse NATO-ga liitumiseks. Rootsilt oodatakse taotluse esitamist juba esmaspäeval, 16. mail, vahendab Helsingin Sanomat.
Venemaa on oma rünnakuga lükanud edasi Ukraina liitumist NATO-ga, aga ühendusega on liitumas Põhjala riigid.
Venemaa praegune välispoliitiline doktriin näeb ette, et igale löögile vastatakse samaväärselt. Venemaa juhtkond on Soomet juba hoiatanud NATO-ga liitumisega kaasnevate tagajärgede eest.
Soomes on kardetud, et NATO-ga liitumine võib kaasa tuua sõjalise sekkumise, aga Moksvast pärit poliitika analüütik ja endine diplomaat Aleksandr Baunov peab seda ebatõenäoliseks.
„NATO jõudmist Soome ei vaadata kui vaenlase tulekut Venemaa pinnale,” ütles Baunov telefoni teel Viinis asuvast Humanismi instituudist. „Soome pole vene maa ja soome rahvas pole osa vene rahvast.”
Venemaa jaoks lisandub 1300 kilomeetrit ühist piiri NATO-ga, kui Soome liitub NATO-ga. Peterburi, Koola poolsaar oma maavaradega ja Murmanski jäävaba sadam on ühtäkki NATO naabruses.
Soome otsustab lähipäevil ametlikult esitada taotluse NATO-ga liitumiseks. Kolmapäeval pakkus Suurbritannia Soomele kaitset NATO-ga liitumise ajaks.
Venemaa juhtkond peab NATO-ga liitumise otsust karistatavaks, mis tähendab, et ka Soomet ootab karistus, ütles Baunov. Milline see karistus on, selgub tulevikus.
„Venemaa üritab tekitada Soomes, soomlastes, erakondades ja Soome äris tunde, et suhted on muutunud hullemaks – tunda on mingit ohtu ja ebamugavust,” lisas Baunov. Tõenäolised võimalused selleks on äri ja kontaktide piiramine, ähvardused gaasikraanide kinnikeeramise kohta, diplomaatide väljasaatmised ning võimalik, et ka vägede paigutamine Soome piirile.
Praegu on Vene armee hõivatud sõjategevusega Ukrainas, mistõttu ei piisa vägede koondamiseks Soome piirile ei sõjaväelasi ega relvastust. Aga Venemaa võib sümboolselt Soome peale suunata teatud raketid. See võimalus on olemas, ütles Baunov.
Moskvast on Helsingisse sama pikk maa kui Kiievisse, aga Venemaa jaoks ei kujuta Soome liitumine NATO-ga sellist ohtu nagu Ukraina liitumine.
„Putin ei sõdi kõigi NATO riikide alistamiseks või nende ja naabrite võitmise nimel. Putin ja tema lähikond sõdivad selle eest, mida nad peavad Vene maaks ja vene rahva lõhestatud osade eest,” märkis Baunov.
„Nende arvates teenivad Teise maailmasõja võitjate lapselapsed [Ukrainas] vaenlase armees. Nad ei saa sellega leppida. Nad lõpetavad Venemaast rääkimise, õpivad ajalugu erinevalt ja teenivad vaenlase armees. Sellepärast sõda käibki.”
Baunovi hinnangul ei rakenda Venemaa lähikuudel või -aastatel Soome vastu agressiooni. Soome oli sada aastat Vene impeeriumi osa, aga see on venelaste arvates möödanik.
Baunov lisas, et isegi kõige sõjakamad Vene riigi esindajad ei taotle Soomet Venemaale tagasi. Venelaste silmis ei kuulu tänapäeva soomlased nende hulka, vaid on lihtsalt naabrid.
Lääs, eriti aga Soome ja Rootsi käituvad nii nagu valitseks praegu 69-aastane Putin Venemaad igavesti. Soome ja Rootsi reageerisid oma NATO-sooviga Venemaa rünnakule Ukraina vastu, aga Putini aeg pole igavene.
Venemaad ootab lähima paari aastakümne jooksul paratamatult võimu üleandmine järgmisele põlvkonnale. See võib tähendada uue poliitika algust Venemaa ja Euroopa vahel.
„On võimalik, kuigi garantiisid ei ole, et tuleb uus rahumeelsem poliitika ja vähem vastasseise. Võib isegi juhtuda, et Venemaa on teistsugune: liberaalsem, demokraatlikum,” jätkas Baunov. „Praegu tundub see muidugi uskumatu, aga nägime, kuidas sama juhtus Nõukogude Liidus [Mihhail] Gorbatšovi ajal, kui võim läks üle Nõukogude nomenklatuuri järgmise põlvkonna kätte. See ajas laiali idabloki sõjalise liidu ja isegi Nõukogude Liidu kui sellise.”
Baunov märkis, et sellest vaatevinklist vaadatuna on NATO-ga liitumine igavene, aga Putin pole igavene.
Kuni käesoleva, 2022. aasta kevadeni töötas Baunov Moskvas Carnegie keskuse Venemaa sise- ja välispoliitikale spetsialiseerunud mõttekojas. Venemaa valitsus sulges selle aprillis.
Baunov lahkus juba märtsis Venemaalt Austriasse, kus ta on Humanismi instituudi külalislektor. Tema karjääri kuulub diplomaaditöö Venemaa välisministeeriumis Kreeka saatkonnas 1990. ja 2000. aastate vahetusel.
Kodumaal toimuvat on Baunov jälginud Viinist raske südamega. Ta on mures inimeste pärast, kes ei lähe kaasa sõjahüsteeriaga. Nad on väga haavatavas olukorras.
Kremli enda hinnangul on Venemaal sõjavastaseid praegu neljandik täiskasvanud elanikkonnast ehk ligi 30 miljonit inimest. Baunovile ei meeldi see, et kõiki võimude vastaseid peetakse reeturiteks ja vaenlasteks. Seda ei suudeta vältida isegi diktatuuride puhul.
