Soomes lahenes 30 aasta tagune mõrvamüsteerium – 68-aastane mees mõisteti eluks ajaks vangi

Edela-Soome kohus mõistis 1994. aastal toime pandud advokaadi mõrvas süüdistatava eluks ajaks vangi. Kunagi varem pole Soomes kedagi nii pika aja möödudes kuriteos süüdi mõistetud.

Kohtu hinnangul tappis juhtumi ajal 41-aastane Lasse Erik Lehto 1994. aastal 33-aastase Turu advokaadi Ilpo Härmäläineni ja uputas ta merre. Lehto sai tapmise eest eluaegse vangistuse, vahendab Yle.

Kohus leidis, et muid võimalikke väliseid mõjutajaid ega tõenäolist alternatiivset sündmuste kulgu asjas selgunud ei ole.

Kunagi varem pole Soomes kedagi nii pika aja möödudes kuriteos süüdi mõistetud.

Kohus märgib oma otsuses, et Lasse Lehtol oli olemas aeg ja vahendid kuriteo toimepanemiseks.

Hukkunu juurest leiti kaks kuuli ja nende osi. Juhtunud ajal Lehtole seaduslikult kuulunud revolver Colt sobis Härmäläineni taparelvaks. Kohus peab tõenäoliseks, et Härmäläinenit on tulistatud .357 või .38 kaliibriga pliikuulidega.

Kaliibriga .38 special padruneid kasutatakse täppislaskmiseks, kuna neil on väiksem tagasilöök, mis teeb laskmise mugavamaks, vaiksemaks ja odavamaks. Kaliibriga .357 padrunid on suurema võimsuse ja läbivusega ning enamasti kestaga. Sellised padrunid sobivad mõlemad Lehto käsutuses olnud revolvrile Colt, märgib kohus oma otsuses.

Lehto on varem väitnud, et oli juhtunu ajal Raisios tanklas takso või muu ühissõidukiga kohtumisel oma tuttavaga. Tuttav on tunnistanud, et Lehto oli palunud tal kalendrisse märkida tõele mittevastava kuupäeva, millal Lehtol temaga kohtumise kokku leppis. Põhjuseks oli Lehto välja toonud rahalised põhjused või muud probleemid.

Tunnistaja meenutas, et Lehto poolt mainitud kellaaeg oli just kalendri keskel ehk see võis olla näiteks kolmapäev, 3. august 1994. aastal.

Lehtot toona veel üheski majanduskuriteos kahtlustatud, mistõttu peab kohus usutavaks, et Lehto planeeris kohtumise alibina Härmäläineni surma täideviimiseks.

Tunnistajate sõnul ei sõitnud Lehto kunagi ühistranspordiga ja väga harva taksoga.

Lisaks märkis kohus, et kui Lehto oleks sõitnud Turust Raisiosse ja tagasi, siis tema asukoht kell 13.44 Naantali viljahoidla tugijaama piirkonnas oli Telia väidet arvestades ebatõenäoline, sest telefon ühendub alati tugevaima tugijaamaga. Kohus lisab, et Lehto oleks tema väidetud marsruudil liikudes pidanud asuma Raisio kesklinna või Pansio tugijaamade piirkonnas.

Kohus arvestas oma hinnangus ka süüaluse üldist usaldusväärsust, kuna tema tunnustused on ülekuulamistel pidevalt muutunud ning sisaldanud mitmeid argumente ja fakte, mis nagu eelpool öeldud, ei saa tõele vastata. Lehto ei ole suutnud kella 12.15 ja 14.10 vahel oma liikumisi usutavalt määratleda, teatas kohus.

Viimane kindel tähelepanek Ilpo Härmäläineni kohta oli 3. augustil 1994 pärastlõunal, kui ta lahkus oma kodust Turu kesklinnas Eerikinkatul. Härmäläineni surnukeha leiti Turu Airistos merepõhjast möödunud, 2021. aasta märtsis.

Keskkriminaalpolitsei taasalustas Ilpo Härmäläineni kadumise uurimist möödunud aasta suvel. Juhtumit uuriti kui mõrvakahtlust. Ühendades telekommunikatsiooniandmed, tunnistajate ütlused ja kahtlustatava vastuolulised ülekuulamise aruanded, tegi politsei läbimurde. Reklaamimees Lehto võeti kinni augustis ja vangistati.

Mõrvas süüdistatav 68-aastane mees oli juhtunu ajal reklaamiagentuuri omanik. Teda on avalikult kutsutud „reklaamimeheks”. Politseiuurimise andmeil kohtusid reklaamimees ja Härmäläinen korduvalt ning pidasid aktiivset kontakti ka telefoni teel, viimati vaid hetk enne Härmäläineni kadumist.

Esimest korda kuulati meest Härmäläineni tapmises kahtlustatuna üle 1995. aasta veebruaris, kuid uurimine toona ei edenenud. Hiljem mõisteti mees süüdi majanduskuriteos, mis tuli välja seoses Härmäläineni kadumise uurimisega.

Kommentaarid
(Külastatud 738 korda, 1 külastust täna)