Soome terviseamet: ohtlik ahvirõugete viirus võib levida ka Soome – Euroopas juba kümneid juhtumeid

Terviseametivõimud on tuvastanud nii Ameerikas kui Euroopas juba kümneid ahvirõugete juhtumeid. Soome terviseameti andmetel võib viirus levida ka Soome, aga selle ulatuslik levik on vähetõenäoline.

Rootsi terviseamet teatas täna neljapäeval, 19. mail esimesest nakatumise juhtumist. Praegu pole teada, kust nakkus on saadud, vahendab MTV.

Hispaanias ja Portugalis on maikuu jooksul tuvastatud juba üle 40 juhtumi. Suurbritannias on tuvastatud 9 juhtu. Kanadas on juhtumeid veidi enam kui tosinkond. USA esimene juhtum tuvastati eile Kanadas käinud mehel.

Ahvitõugetesse on jäänud viimastel aastatel tuhanded inimesed Aafrika kesk- ja lääneosas, aga Euroopas ja Põhja-Ameerikas on juhtumid olnud harukordsed.

Tavaliselt saadakse nakkus metsloomadelt ja enamasti on tegemist turistidega. Nüüd on aga nakkus hakanud levima inimeste vahel Euroopas ja seda seksuaalsel teel.

Ahvirõuged on tavalisele rõugehaigusele sarnane haigus ja see võib Soome terviseameti andmetel levida ka Soome. Samas ei peeta ulatusliku leviku võimalust kuigi tõenäoliseks. Haigus kulgeb leebelt ja nakkab raskesti. Lisaks on kõik nakatumised toimunud seksuaalvahekorra ajal.

Kui aga avalduvad haigusnähud, siis tasub end ravida ja lasta testida. Haigus on selline, et tavaliselt otsitakse kohe ravi.

Ahvirõuged pole enamasti eluohtlik haigus, aga on esinenud surmajuhtumeid. Haigus algab gripi-laadsete nähtudega nagu palavik, lihasvalu ja üles paistetanud lümfisõlmed. Pärast seda tekib tuulerõugete sarnane lööve näole ja kehale.

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on mitmed juhtumid olnud homo- ja biseksuaalsetel meestel või teiste meestega seksivatel meestel. Ahvirõugeid pole varem peetud seksuaalsel teel levivaks haiguseks.

Ahvirõugeid ravitakse olenevalt haigusnähtudest. Mingit eraldi ravi pole ja seda pole ka vaja. Inimene paraneb ise haigusest mõne nädala jooksul.

Varem läbi põetud tuulerõuged või rõugevaktsiin kaitseb ka ahvirõugete eest. Ahvirõuged leiti esmakordselt ahvidelt 1958. aastal. Praegu levitavad haigust põhiliselt närilised.

Kommentaarid
(Külastatud 1,164 korda, 1 külastust täna)